7 asja, mida iga ratsastaja peaks teadma (peale ratsutamise)
Hobused

7 asja, mida iga ratsastaja peaks teadma (peale ratsutamise)

7 asja, mida iga ratsastaja peaks teadma (peale ratsutamise)

Foto: @silvanasphoto.

FEI on välja toonud põhilised asjad, mida sa peaksid suutma teha peale ratsutamise! Kas olete sellele mõelnud. et on asju, mida sa peaksid ratsutajana tegema?

Siin 7 olulist oskust, mida peaksite saama rakendada hädaolukordades ja mis muudavad teie elu tallis lihtsamaks.

1. Pöörake tähelepanu oma hobuse elulistele näitajatele.

Hobuse elutähtsate näitajate tundmine aitab teil võimalikele haigustele tähelepanu pöörata. Samuti on teil midagi öelda oma veterinaararstile, kui ta küsib teilt teie hobuse seisundi kohta lisateavet.

Teie hobuse elulised näitajad võivad teile näidata, et teie hobune on valus või šokis. Milline neist saab teid aidata?

⁃ Temperatuur

⁃ Hingamissagedus

⁃ Pulss

Järgmisel visiidil paluge oma veterinaararstil näidata, kuidas mõõta oma hobuse elulisi näitajaid. Samuti räägib ta teile, mis on normaalne ja mis mitte ning kuidas teie hobuse sooritusvõime võib tõu, suuruse, vanuse jne tõttu teistest erineda.

2. Õppige tegema omatehtud valjasid.

Kui olete kokku puutunud olukorraga, kus teie valjad on kodust kaugel rebenenud või leidsite naabri hobuse ilma laskemoonata, saate aru, kui oluline on improviseeritud vahenditest valjad või päitsed valmistada.

Nn sõjaväevaljad, mis on kiiresti valmistatud köiest või muust sarnasest. Loomapäästjad kasutavad neid sageli.

Teil on vaja vähemalt 6 jalga peenikest köit või nööri ja 12 jalaga saate teha rohkem ohjasid või juhtmeid.

Selleks on mitu võimalust, olenevalt sellest, kui palju kontrolli vajate oma hobuse üle ja kui pikk köis teil on.

3. Õppige hobust sööstma.

Oskus hobust põrutada on vajalik oskus kõigile ratsasportlastele. Kui olete vigastatud ega saa ratsutada, on see alternatiivne viis hobuse treenimiseks taastumise ajal. See on ka suurepärane viis oma hobust liikuma panna, kui olete pikamaasõidul.

Isegi kui plaanite ronida, aitab mõni minut enne tööleasumist hobust üles seada ja annab võimaluse enne sadulasse istumist auru välja lasta.

Paljud inimesed arvavad ekslikult, et väljalangemine seisneb väljalangemise otsas hoidmises ja hobuse erinevatel sammudel ringi ajamises.

Tegelikult on terve kunst hobust väljalangemisel selliselt treenida, et sellest oleks kasu edasisel ratsatööl.

4. Õppige, kuidas teha hädapeatus ühel põhjusel.

Võib arvata, et hädapeatus on mõeldud ainult kangekaelsetele hobustele või nõrkadele ratsanikele, kuid iga ratsanik peaks selle oskuse valdama.

Isegi läbitungimatu psüühikaga hobused võivad kannatada, kui mesilased või koerad neid nõelata saavad.

Ohjade tõmbamine ainult halvendab olukorda ja tekitab hobuses veelgi suuremat hirmu, provotseerides teda veelgi kiiremini jooksma. Sellepärast on nii oluline osata seda oskust kasutada.

Kui te ei tea selle peatuse tegemise tehnikat, pidage nõu oma treeneriga. Peaksite seda oskust perioodiliselt harjutama iga ratsutava hobusega, isegi kui te ei pea seda kasutama.

Hädapeatuse sooritamiseks ühe ohjaga tehke hobuse ümber ring. Vähendage volti järk-järgult, kuni hobune on sunnitud peatuma. Sel hetkel saate ohutult maha võtta.

5. Kontrolli oma hobuse transportimisel ohutust.

Kui reisite hobusega, peaksite enne teele asumist teadma, kuidas kontrollida hobukäru või haagise ohutust.

Seal on palju kohti, kus saate õppida, kuidas turvalisust hinnata:

⁃ Hobuvankrite tootmiskohad või nende müügikohad

⁃ Teeninduskeskused

⁃ Ratsaspordiklubid

⁃ Ülikooli täiustatud programmid

⁃ Otseülekanne

Ohutusnõuded hõlmavad rehvide, rattatelgede, määrimise, poltide ja riivide kontrollimist.

Kui olete selle välja mõelnud, proovige õppida, kuidas vahetada mootoriõli ja ratast.

6. Õppige koolikuid ära tundma.

Koolikute märke ära tundma õppimine võib päästa teie hobuse elu. Koolikute varased nähud võivad olla hobuse käitumises peened, samas kui hilisemas staadiumis on sageli ilmsed nähud.

Õppige ära tundma neid märke, mis sõltuvad hobusetõust ja valulävest.

Peaksite oma veterinaararsti teavitama kõigist koolikute nähtudest. Hoidke koolikute tunnuste loetelu nähtavas kohas, kus iga rattur saab neid vajadusel lugeda, samuti käitumisreegleid nende sümptomite avastamisel.

7. Oska ära tunda tõsise peatrauma tunnused.

Hädaabi ei pruugi vajada ainult hobused: pärast kukkumist vajab abi ka sportlane.

Isegi kukkumine kiivrit kandes võib põhjustada peavigastuse. Teadke märke, mis viitavad arstiabi vajadusele, näiteks:

⁃ Teadvuse kaotus

⁃ Peavalu

⁃ Iiveldus

⁃ Oksendada

⁃ Väsimus ja unisus

⁃ Mälu kaotus

⁃ Ebaühtlane kõne

⁃ Kortsud või topeltnägemine

⁃ Tundlikkus valguse või heli suhtes

⁃ Kohmakad liigutused, tuimus või nõrkus

⁃ Äkilised meeleolumuutused

⁃ Krambid

⁃ Eritis või veri kõrvadest või ninast

⁃ Hägune nägemine või tinnitus

Nende märkide ilmnemisel peaksite pöörduma meditsiiniasutuse poole, kõige parem on kutsuda kiirabi.

Riputage nende märkide loend ja juhised, kuidas sarnastes olukordades käituda, oma tallis nähtavale kohale.

Kui te pole kindel, kas kohalik kiirabi või päästeteenistus suudab esmaabi anda, harjutage seda ise tegema.

Kui kellelgi teie tallis on krooniline haigus, näiteks diabeet, õppige ära tundma ka teisi hädasümptomeid ja koostage plaan selliste olukordade lahendamiseks.

Jäta vastus