Kasside vaktsineerimise ajakava

Vaktsiinide tüübid

Eristama kassipoegade esmane vaktsineerimine - vaktsineerimise seeria esimesel eluaastal, täiskasvanud kasside esmane vaktsineerimine - juhtudel, kui kass on juba täiskasvanud, kuid varasematest vaktsineerimistest pole midagi teada või neid ei tehtud üldse, ja kordusvaktsineerimine - korduv vaktsiinide kasutuselevõtt kord aastas või iga kolme aasta tagant, et säilitada juba loodud immuunsus.

Peamiste haiguste jaoks on olemas põhivaktsiinid (soovitatavad) ja täiendavad (valikulised või vajalikud) vaktsiinid. Kõigi kasside põhivaktsineerimiseks peetakse vaktsineerimist panleukopeenia, herpesviiruse (viiruslik rinotrahheiit), kalitsiviiruse ja marutaudi vastu (Vene Föderatsioonis on marutaudivastane vaktsineerimine põhiline). Täiendavad vaktsineerimised hõlmavad kasside leukeemia viirust, kasside immuunpuudulikkuse viirust, kasside bordetelloosit ja kasside klamüüdiat.

Vaktsiini tüübi valiku põhivaktsineerimiseks, aga ka lisavaktsineerimiste valiku teeb loomaarst pärast kassi läbivaatust ja omanikuga vestlemist lemmiklooma elustiilist ja võimalikest nakkushaiguste riskidest. Nii et näiteks maja ainsale kassile, keda omanikud ei kavatse eksponeerida ega aretuseks kasutada, piisab põhivaktsineerimisest; näituseloomadele on vaja täiendavaid vaktsineerimisi viirusliku leukeemia ja klamüüdia vastu, mis on vajalik ka kassidele, kellel on võimalus väljas jalutada või keda peetakse rühmas. Valikut, milliste haiguste vastu kassi vaktsineeritakse, mõjutab ka kasside arv majas, lemmikloomahotellide külastused omanike puhkuse ajal, reproduktiivsus, reisid maale või peremeestega reisimine.

Vaktsineerimise ajakava

Kassipoegade esmase vaktsineerimise ajal manustatakse põhivaktsiine panleukopeenia, herpesviiruse ja kalitsiviiruse vastu mitu korda 2–4-nädalase intervalliga. Reeglina on kassipoja esimesel eluaastal soovitatav vaktsineerida 4-5 korda – see on tingitud asjaolust, et kassipoegadel on veres ternespiimaga edasikanduvad emapoolsed antikehad, mis võivad häirida immuunsuse teket vastusena kassipojale. vaktsiin. Mõnel kassipojal on antikehade tase madal, teistel kõrge, antikehad on veres keskmiselt 8-9 nädala vanuseni, kuid mõnel kassipojal võivad need kaduda varem või kesta kauem, kuni 14-16 nädalat. Sel juhul vaktsineeritakse marutaudiviiruse vastu üks kord koos revaktsineerimisega aasta pärast esimest süsti ning esimest marutaudivaktsiini võib manustada alates 12. elunädalast.

Täiskasvanud kasside esmasel vaktsineerimisel manustatakse põhivaktsiine kaks korda 2-4-nädalase intervalliga, marutaudivastane vaktsineerimine viiakse läbi üks kord koos revaktsineerimisega aasta hiljem.

Revaktsineerimine toimub aktiivse kaitse (immuunsuse) säilitamiseks kogu kassi eluea jooksul, olenevalt vaktsiini tüübist, kohalikest eeskirjadest ja nakkusohust. Seega on immuunsus vastusena hingamisteede viirusnakkuste (rinotrahheiit ja kalitsiviirus) vastase vaktsiini kasutuselevõtule lühem kui panleukopeenia vaktsiini kasutuselevõtmise korral ja seetõttu on kõrge nakkusohuga kasside puhul (näitused, loomaaiahotellid) iga-aastane võib osutuda vajalikuks revaktsineerimine nende haiguste vastu, samas kui panleukopeenia eest kaitsmiseks piisab ühest revaktsineerimisest iga kolme aasta järel. Vene Föderatsiooni õigusaktide kohaselt tuleks marutaudivastane revaktsineerimine läbi viia igal aastal.

Vaktsineerimiskava ja vajalike vaktsiinitüüpide valiku teeb ainult veterinaararst.

Artikkel ei ole üleskutse tegevusele!

Probleemi täpsemaks uurimiseks soovitame pöörduda spetsialisti poole.

Küsi loomaarstilt

22 2017 juuni

Värskendatud: 21. mai 2022