Kõhukinnisus koeral. Mida teha?
Ennetamine

Kõhukinnisus koeral. Mida teha?

Kõhukinnisus koeral. Mida teha?

Kõhukinnisus on harvaesinev raske roojamine, väikese koguse väljaheide, väljaheidete värvuse ja konsistentsi muutused või ebaõnnestunud katsed tualetti minna. Kõhukinnisust võib pidada seisundiks, millega kaasnevad need sümptomid kauem kui 1-2 päeva. Selle seisundi meditsiiniline nimetus on kõhukinnisus.

Sümptomid

Kõhukinnisuse korral proovib koer tualetti minna, sageli istub maha, surub, kuid ilma rahuldava tulemuseta. Väljaheited võivad olla kuivad, kõvad, väiksema mahuga, tumedama värvusega või segatud lima ja verega. Koer võib paluda sagedamini väljas olla, isegi kohe pärast jalutuskäiku. Täieliku roojamise puudumisel halveneb koera üldine seisund, väheneb söögiisu, tekib täielik toidust keeldumine ja võib tekkida oksendamine.

Kõhukinnisuse äärmuslik staadium on kõhukinnisus, mille puhul iseseisev soole tühjenemine muutub võimatuks suure hulga kogunenud väljaheidete ja jämesoole seinte ülevenitamise tõttu. See viib kontraktiilse funktsiooni kadumiseni. Sellistel juhtudel tuleb kasutada soolestiku sisu käsitsi eemaldamist või isegi kirurgilist sekkumist.

Kõhukinnisuse põhjused koertel

  • Vaagnapiirkonna vigastused ja seljaaju vigastused, neuroloogilised haigused, mis põhjustavad defekatsiooniprotsessi häireid;

  • Võõrkehad soolestikus, samuti suure hulga allaneelatud villa, luude, taimsete materjalide, söödud mänguasjade või isegi kivide kogunemine;

  • Jämesoole neoplasmid;

  • eesnäärmehaigused - hüperplaasia või kasvajad;

  • Perianaalnäärmete haigused ja ummikud;

  • Hammustushaavad pärakus;

  • kõhukelme song;

  • Dehüdratsioon, elektrolüütide tasakaaluhäired haiguste tõttu;

  • Rasvumine, istuv eluviis, haiglaravi, vanusega seotud muutused;

  • Ebaõige söötmine;

  • Kasutatavate ravimite kõrvaltoimed;

  • Ortopeedilised probleemid, kui koer ei saa liigesevalu tõttu võtta roojamiseks vajalikku asendit.

Koeral on kõhukinnisus. Mida teha?

Hinnake koera üldist seisundit: aktiivsus, keha seisund, isu, urineerimine; hoolikalt kontrollida ja katsuda saba ja päraku ümbrust. Kõhukinnisus võib iseenesest mööduda, näiteks kui selle põhjuseks on tavapärase dieedi rikkumine.

Kui aga sarnaseid sümptomeid on varem täheldatud või koera üldseisund on muutunud või halvenenud ning ka kõhukinnisuse püsimisel üle kahe päeva, tasub esimesel võimalusel pöörduda veterinaarkliiniku poole.

Mida mitte teha ilma veterinaararsti nõuandeta:

  • Andke vaseliin, kuna sageli ei aita see üldse ning ravimi valesti manustamisel võib tekkida aspiratsioon – õli sattumine hingamisteedesse. Mõnel juhul on see üldiselt vastunäidustatud, näiteks kui kahtlustate soole perforatsiooni (perforatsiooni);

  • Kasutage rektaalseid ravimküünlaid – paljud neist sisaldavad koertele mürgiseid ravimeid;

  • Andke lahtisteid – neil on vastunäidustused ja nad ei suuda kõrvaldada kõiki kõhukinnisuse põhjuseid. Lisaks võivad paljud neist olla lemmikloomadele mürgised;

  • Tehke kodus klistiir. Klistiir on hea soolepuhastusmeetod; kuid ainult siis, kui on teada kõhukinnisuse täpsed põhjused, ei kahjusta klistiiri kasutamine patsienti.

Artikkel ei ole üleskutse tegevusele!

Probleemi täpsemaks uurimiseks soovitame pöörduda spetsialisti poole.

Küsi loomaarstilt

4 detsember 2017

Uuendatud: oktoober 1, 2018

Jäta vastus