Suguelundite haigused

Munasarja tsüst 

Munasarjatsüst on merisigade kõige levinum suguelundite haigus. Seda esineb 80% pärast surma avanevatel naistel. Üldiselt ei ole haigusel kliinilisi ilminguid, kuid mõnikord on loomadel täheldatud sümmeetrilist juuste väljalangemist külgedel, mis on põhjustatud hormonaalsetest muutustest, mille põhjuseks on munasarjade tsüstilised muutused. Mõnikord on tunda tuvimuna suurust tsüsti. Ravi on vajalik ainult siis, kui haigusel on kliiniline ilming (näiteks ülalkirjeldatud juuste väljalangemine) või kui tsüst muutub nii suureks, et hakkab avaldama negatiivset mõju teistele organitele. Kuna seda ei saa ravimitega vähendada, kastreeritakse merisead sageli. Selleks loom surmatakse (nagu on kirjeldatud peatükis “Anesteesia”), asetatakse selili ja kastreeritakse, tehes sisselõige piki kõhu keskjoont nabapiirkonda. Et sisselõige jääks väikeseks, on soovitatav munasarjatsüst eelnevalt tühjendada punktsiooniga. Siis on lihtsam munasarja konksu abil esitlusasendisse tuua ja ära võtta. 

Hormonaalse alopeetsia edasine ravi on 10 mg kloormadinoonatsetaati süstimine, mida tuleb korrata iga 5-6 kuu järel. 

Sünniseaduse rikkumised 

Merisigadel esineb sünniakti rikkumisi harva, see juhtub siis, kui poegad on liiga suured, aga ka siis, kui emane on sigimiseks liiga vara. Diagnoosi saab teha röntgenuuringuga. Enamasti on aga ravi alustamiseks juba hilja. Merisead tuuakse loomaarsti juurde juba väga nõrgana, kui tõenäosus, et nad keisrilõikele vastu peavad, on väga väike. 

Enamasti on juba näha veripruuni voolust tupest. Loomad on nii nõrgad, et surevad 48 tunni jooksul. 

Raseduse toksikoos 

Tiinetel merisigadel, kes saavad ebapiisavat toitu või ebapiisavat kogust vitamiine, tekib toksikoos paar päeva enne või vahetult pärast sündi. Loomad lamavad apaatses olekus külili. Ka siin saabub surm, tavaliselt 24 tunni jooksul. Uriinis on võimalik tuvastada valke ja ketokehasid, uriini pH jääb vahemikku 5–6. Reeglina on juba hilja raviga alustada; organism ei taju enam glükoosi ja kaltsiumi süstimist. Ennetava meetmena on soovitatav anda loomadele tiinuse ajal vitamiinirikast toitu. Raseduse toksikoos tekib ainult suure järglase korral või kui pojad on väga suured. 

Isaste merisigade kastreerimine 

Pärast süstiga magama panemist (vt ptk Anesteesia) seotakse merisiga operatsioonilauale lamavasse asendisse; operatsiooniväli raseeritakse ja desinfitseeritakse. Isased merisead võivad laia Anulus vaginalis'e tõttu oma seemnemunandeid kõhuõõnde viia, nii et mõnel juhul on nende esitusasendisse toomiseks vaja kõhtu kaudaalselt lükata. Munandikotti keskele, paralleelselt keskjoonega, tehakse umbes 2 cm pikkune nahalõige. Nüüd on munandid, munandimanus ja rasvakehad esitlemisseisundis. Pärast munandite, munandimanuse ja rasvakehade eemaldamist paigaldatakse peenike katguti ligatuur, samas pöörates tähelepanu sellele, et soolestiku ja rasvkoe prolapsi vältimiseks tuleb sidet panna ka Prozessus vaginalisele. Nahaõmblust pole vaja. Antibiootikumipulbri kasutamine ei ole soovitatav. Järgmise 48 tunni jooksul ei tohi aga loomi saepuru peal hoida. Selle asemel on parem kasutada voodipesuna ajalehte või paberit “köögirullidest”.