Kas koerad teevad koostööd?

Reeglina saab inimene koerast oma sõbra. Seega loodab ta temapoolsele koostööle. Kas koerad on võimelised koostööd tegema – ka inimestega?

Foto: af.mil

Sellele küsimusele vastamiseks peate teadma, kuidas koerad karjas suhtlevad. Mille poolest erinevad need metsloomast, kellega koertel on ühine esivanem – hunt, ja mis on neil ühist?

Mis vahe on koeral ja hundil?

Kui võrrelda koeri ja hunte, siis leiame umbes samad erinevused, mis šimpansi ja bonobo ahvide vahel.

Hundid, nagu šimpansid, on võõraste suhtes üsna sallimatud ja mõne teise karja liikmega kohtudes võivad nad käituda üsna agressiivselt. Koerad, erinevalt huntidest, ei näita reeglina ka täiskasvanueas agressiivsust võõraste koerte suhtes ja kui see juhtub, siis peamiselt inimese käitumise või aretusomaduste tõttu. Ja seni pole olnud tõendeid selle kohta, et hulkuvad koerad oleksid tapnud sugulasi, isegi võõraid.

Teine erinevus seisneb selles, et koerad lubavad võõrastel koertel end suguelundite piirkonnas nuusutada, hundid aga mitte. Tundub, et hundid ei kipu "ausalt öeldes" ehk võõrastele "isikuandmeid" andma.

Huntide eripära on ka see, et nad moodustavad tugevaid abielupaare ja kasvatavad ühiselt poegi, kes mõnikord küpsenuna jäävad karja moodustades vanemate juurde elama ja aitavad seejärel nooremaid vendi ja õdesid kasvatada. Koeri seevastu selline püsivus ei erista ning emane kasvatab kutsikaid üksi. Ja praktiliselt pole juhtumeid, kus isane osaleb poegade kasvatamises või täiskasvanud kutsikad jäävad ema juurde ja aitavad tal järgmise pesakonna kasvatada. See on ilmselt üks kodustamise tagajärgi.

Karja moodustavad hundid tegutsevad koos, peavad koos jahti ja kaitsevad oma järglasi. See on garantii, et enamik poegadest jääb ellu, samas kui enamik hulkuvate koerte kutsikatest sureb. Duke'i ülikooli teadlased teatavad, et vaid 1% hulkuvatest koertest jääb oma esimese sünnipäevani ellu.

Hundid oskavad koos jahti pidada, nad koordineerivad oma tegevust edukalt ja saavad seetõttu piisavalt toitu nii endale kui ka poegadele. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et hulkuvad koerad saaksid jahil edukalt koostööd teha.

Ja loomulikult on huntide ja koerte suhtumine inimesesse erinev. Hundid võistlevad inimestega ressursside pärast, samal ajal kui koerad on kodustamise käigus õppinud edukalt suhtlema ja on inimestega "häälestatud".

Ehk siis võib järeldada, et hundid arenesid omavahelises koostöös, koerad aga koostöös inimestega.

Fotol: koer ja hunt. Foto: wikimedia.org

Miks koerad inimestega koostööd teevad?

Tõenäoliselt oli koerte kodustamine kasulik nii loomadele kui ka inimestele. Jahil suudavad koerad saagi enne inimest avastada, sellele järele jõuda ja jahimehe saabumiseni kinni hoida ning inimene arendas välja üha arenenumad mõrvarelvad.

Kuid mille tõttu hakkasid koerad huntidest järsult erinema, kuid õppisid olema inimestele nii suurepärased abilised?

Teadlased püüdsid sellele küsimusele vastata ja viisid läbi katseid.

Esimene katse oli näidata kas koerad tunnevad üksteist ära. Lõppude lõpuks, kui elate karjas, peate eristama karja liikmeid võõrastest, eks? Ja koerad mäletavad inimesi väga hästi. Aga sugulased?

Katse olemus oli lihtne. Kahe kuu vanuselt emalt võetud kutsikad tutvustati talle uuesti kaks aastat hiljem. Lisaks anti talle võimalus näha ja/või nuusutada nii täiskasvanud kutsikaid kui ka teisi sama tõu ja vanusega koeri. Uurijad jälgisid, kas ema eelistaks suhelda oma lastega või võõraste koertega, kes näevad välja täpselt samasugused.

Tulemus näitas, et koer suudab oma kutsikad ka kaks aastat pärast eraldamist ära tunda nii välimuse kui ka lõhna poolest. Kutsikad tundsid ka oma ema ära. Kurioosne on aga see, et samast pesakonnast pärit kutsikad, lapsepõlves eraldatud õed-vennad, ei suutnud pärast kaheaastast lahusolekut üksteist ära tunda. Kui aga ühel kutsikatest oleks näiteks selle kahe aasta jooksul võimalus venna või õega regulaarselt suhelda, tunneks ta samast pesakonnast ära teised kutsikad, keda ta polnud nii kaua näinud.

See tähendab, et koerad tunnevad ära oma pereliikmed ja eelistavad nendega suhelda, nagu enamik teisi loomi.

А Kas koerad võivad kogeda empaatiat? Empaatia on ju koostöö vajalik komponent. Paljud on võimelised, nagu tõestab diagnostiline empaatiamäng. 

Samuti on tõestatud, et koeraga suheldes nii loomal kui inimesel suurenenud oksütotsiini tootmine – hormoon, mis vastutab kiindumuse ja usalduse eest teise olendi vastu. 

Foto: af.mil

Järeldus viitab iseenesest: koerad näivad olevat loodud spetsiaalselt inimestega koostööks.