Kas koerad teavad, kuidas naeratada?

Naeratavatest koertest on filmitud üle tosina naljaka video. Selle tõu lemmikloomad paistsid eriti silma siba-inu, prantsuse buldogid, mopsid, corgid ja husky. Siiski tundub, et iga koer suudab naeratada.

Koera emotsioonide spekter

Tegelikult kinnitasid teadlased teooriat, et koer on emotsionaalne loom, mitte väga ammu – eelmise sajandi alguses. Uuringud on näidanud, et lemmikloom, nagu ka inimene, võib olla kurb, rõõmus, närviline, tunda end süüdi ja häbi. Pealegi suudavad koerad kõiki neid tundeid väljendada näoilmete abil, mis tähendab, et nad teavad, kuidas naeratada. Tõsi, omanikud ei tunne selliseid signaale alati õigesti ära.

Koera naeratuse tüübid:

1. Lõdvestunud kehahoiak, kõrgendatud huulenurgad, suletud silmad – kõik see viitab sellele, et koer naudib hetke. Lemmikloom võib naeratada siis, kui see on talle meeldiv: kas ta sõidab autoga või naudib midagi maitsvat. Tõelise naeratuse märkamine pole nii keeruline.

2. Koer naeratab isegi siis, kui peremees ise teda sellega positiivse kinnitusega harjus – seesama kiitus, kiindumus ja naer. Siis teevad loomad seda inimese pärast.

3. Kui lemmikloomal on palav, avab ta suu laiaks, ajab keele välja, võib silmad sulgeda – seda ei tohiks pidada naeratusega, isegi kui on sarnasust. Reeglina kaasneb sellistel juhtudel näoilmetega raske hingamine.

4. Tihti võib vaenulikku irve ajada ka naeratusega. Sel juhul hoiab koer pinges poosis ja uriseb.

Koer ja mees: emotsionaalne side

Koerad on sotsiaalsed olendid, kes on tuhandeid aastaid elanud inimestega tihedas kontaktis. Ja selle aja jooksul on loomad õppinud meid suurepäraselt mõistma.

2016. aastal tõestas rühm Brasiilia ja Briti teadlasi, et koerad tunnevad suurepäraselt ära inimese, isegi võõra inimese emotsioone. Samal ajal saavad nad kindlaks teha, kas emotsioonide väline ilming vastab kõnele ja inimese meeleolule.

On uudishimulik, et koerad suudavad kopeerida oma omanike käitumist. Nad tunnetavad peenelt meeleolu ja oskavad jagada inimeste emotsioone. See on aga neljajalgsete sõprade omanikele juba ammu teada: kui peremehel on lõbus, on ka koeral lõbus ning kurbuse hetkedel on lemmik enamasti ka melanhoolne ja rahulik.

Huvitava katse viisid läbi Austria teadlased koos kolleegidega Ühendkuningriigist. Sellel osales 10 koera, sealhulgas seitse borderkollit, Austraalia lambakoer ja kaks muti. Loomi õpetati käpa ja peaga ust avama. Kõigepealt omal käel ja seejärel näidati, kuidas nende omanikud neljakäpukil seistes sama harjutust sooritavad. Järgmiseks jagati koerad kahte rühma: ühele anti maiuspala ukse avamise eest samamoodi nagu nende omanikel, teisele aga vastupidi, kuna nende liigutused olid erinevad. Selgus, et koerad olid palju rohkem valmis omanike liigutusi kopeerima! Isegi kui nad selle eest maiuspaladest ilma jäeti.

Katse näitas, et loomadel on kalduvus nn automaatsele jäljendamisele – peremehe tegude kopeerimisele. Ja see leiab rakendust mitte ainult igapäevastes pisiasjades ja harjumustes, vaid ka hariduses ja koolituses. Seetõttu pole tähenduseta tuntud lause, et kõik koerad näevad välja nagu nende omanik. Ja ilmselt pole siin mõte mitte ainult temperamentide ja tegelaste sarnasuses, vaid ka lemmikloomade jäljendamises “paki juhtide” suhtes.

Foto: kogumine