Rikastatud keskkond kassile: mis peaks majas olema?

Statistika kohaselt on Ühendkuningriigis enamikul kodukassidel juurdepääs tänavale (Rochlitz, 2005): seda peetakse kasside puhul loomulikuks. USA-s veedab 50–60% kassidest kogu oma elu kodus (Patronek et al., 1997). Ameerika loomaarstid soovitavad omanikel tungivalt kasse kodus hoida (Buffington, 2002), nagu ka paljud varjupaiga töötajad. Ja mõnes Austraalia piirkonnas on eksperdid väljendanud muret, et üksi jalutavad kassid on keskkonnale kahjulikud, on isegi vastu võetud seadus, mis piirab ja mõnel pool keelab täielikult kasside vabapidamise.

Tõepoolest, vabapidamisel nurrumisega kaasnevad suured riskid, seega on mõistlik kassi hoida siseruumides või jalutada turvalises, aiaga piiratud alal või rihma otsas. Ühest küljest näib see olevat vastuolus 5 vabaduse kontseptsiooniga, eelkõige piirab see tõsiselt vabadust teostada liigitüüpilist käitumist. Kuid teisest küljest ei kompenseeri vabapidamine (ja sellega seotud riskid) kehvasid kinnipidamistingimusi ning ei ole omakorda kuidagi kooskõlas vigastuste ja haiguste puudumisega.

Mida teha? Kas kass saab areneda, kui ta veedab kogu oma elu siseruumides?

Võib-olla, kui loote talle rikastatud keskkonna. Niisiis, kuidas luua toakassile rikastatud keskkond?

1. Teadlased, kes on uurinud kasside käitumist, soovitavad, et nurrul oleks juurdepääs vähemalt kaks tuba (Mertens ja Schär, 1988; Bernstein ja Strack, 1996).
2. Kui kasse on mitu, peaks igaüks neist olema minimaalselt 10 ruutmeetrit ruumid (Bernstein ja Strack, 1996). Sel juhul on võimalus, et iga kass leiab igal ajal endale sobiva nurga lõõgastumiseks või mängimiseks ning nad ei lähe konflikti. Uuringu (Barry ja Crowell-Davis, 1999) kohaselt on enamasti kassid hoidke üksteisest 1–3 meetrit või rohkem vahemaadja neil peaks olema võimalus seda vahemaad mitte vähendada.
3. Kuid oluline pole mitte ainult ruumi pindala, vaid ka selle täitmise kvaliteet. Kassid on aktiivsed ja armastavad ronida (Eisenberg, 1989) ning seega on need "tipptasemed" kui vaatepunktid ja turvalised varjupaigad (DeLuca ja Kranda, 1992; Holmes, 1993; James, 1995). Purrs peavad olema varustatud "teine" ja isegi "kolmas" korrus. Need võivad olla spetsiaalsed seadmed, mida müüakse lemmikloomapoodides, aga ka riiulid, aknalauad ja muud sobivad pinnad.
4. Suure osa päevast kassid magavad või puhkavad, mis tähendab, et neid on vaja varustada mugavad magamisruumid mugavate pindadega nagu padjad (Crouse et al., 1995) või pehme riie (Hawthorne et al., 1995). Kuna kassidele meeldib puhata pigem üksi kui teiste loomade seltsis (Podberscek et al., 1991), peaks toas olema piisavalt magamiskohti (standardvalem: N + 1, kus N on loomade arv majas ).
5. Mõnikord tunnevad kassid vajadust peituda, sealhulgas vältida kontakti teiste loomade või inimestega, samuti stressirohketes olukordades (Carlstead et al., 1993; James, 1995; Rochlitz jt, 1998). Uuringu (Barry ja Crowell-Davis, 1999) kohaselt veedavad kassid 48–50% oma ajast võõraste pilkude eest varjudes. Seetõttu on lisaks tavapärastele magamiskohtadele vaja ka “varjualuseid”, kuhu nurrujad varjuda saaksid. Schroll (2002) usub, et majas peaks olema vähemalt kaks "varjupaika" kassi kohta. See aitab vältida paljusid käitumisprobleeme.
6. Majas peaks olema piisavalt kandikuid (standardvalem: N+1, kus N on kasside arv majas), mis asub puhke- ja toitumisaladest eemal. Kandikud tuleks asetada vaiksetesse kohtadesse ja puhastada vähemalt kord päevas. Pidage meeles, et erinevatel kassidel on allapanu eelistused erinevad ja neid eelistusi tuleb arvestada. Nagu ka "tualeti" kujunduse eelistuste puhul (avatud või suletud).  
7. On väga oluline, et kass oskaks keskkonda kontrollida ja tal ei hakkaks igav (Broom ja Johnson, 1993, lk 111–144). Kuigi majas viibimine võib olla igav, kui omanik ei paku piisavalt vaheldust (Wemelsfelder, 1991), ei meeldi kassidele ka liigne ettearvamatus, näiteks võõraste loomade ja inimeste sissetoomine või äkilised muutused igapäevarutiinis (Carlstead et al., 1993). ). Kassi reaktsioon stiimulile või muutusele sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kassi temperamendist (Lowe ja Bradshaw, 2001) ja elukogemusest. Soovitav on vältida äärmusi, kuid samal ajal anda kassile võimalus kontrollida elutingimusi ja teha valikuid (näiteks erinevate mänguasjade või toiduvalikute valimine).
8. Kass on sündinud jahimees, mis tähendab, et ta peaks suutma seda käitumist näidata. Näiteks sisse jahi simulatsioonimängud (varitsused, saagi jälgimine ja püüdmine jne)