Eesti hagijas ja beagle: võrdlus, erinevused ja omadused

Mis vahe on beagle ja eesti hagijas? Mõlemad tõud aretati väikeulukite küttimiseks, kuid eesti hagijas pole veel rahvusvaheliste alaliitude poolt tunnustatud. Samal ajal on mõlemad tõud lähimad sugulased ja välimuselt sarnased. Ja millised on erinevused?

Beagle’id aretati Suurbritannias 1957. sajandi keskel, tõustandard fikseeriti XNUMX-is ja eesti hagijas ilmus alles XNUMX sajandil. Mis vahe neil on?

Jänesekoer

Beagle on sõbraliku iseloomuga lühikarvaline tõug, kes saab hästi läbi laste ja teiste lemmikloomadega. Koerad on keskmise suurusega, kaaluvad kuni 15 kg, turjakõrgus on umbes 40 cm. Beagles elab 13–16 aastat, kuid nende hulgas on ka saja-aastaseid.

● Välimus. Väikest kasvu kompenseerib võimas kehaehitus koos väljendunud lihastega. Käpad on võimsad, väikeste sõrmede ja lühikeste küünistega. Kõrvad on pehmed, pikad ja rippuvad, ulatuvad ninaotsa, saba on sirge, mitte rõngaks keerdunud. Silmad on tumedad või helepruunid, suured. Karv on lühike, tihe, paks, kuid ilma aluskarvata, ei märjaks pikka aega, mis võimaldab koertel pikka aega vihma käes olla.

● Iseloom. Beagles on rahulikud, sõbralikud ja tasased, kuid mõnikord muutuvad nad väga kangekaelseks. Beagle'i treenimisel vajate professionaalse koerajuhi abi. Loomad on väga energilised, seetõttu võivad nad ilma korraliku hariduseta keelduda omanikku kuulamast, asju närida ja mööblit rikkuda. Nad ei talu absoluutselt üksi olemist.

● Pidamine. Parem on alustada beagle'i treenimist väga noorelt, et hiljem probleeme ei tekiks. Hoolduses on koerad tagasihoidlikud, kuna nad ise on väga puhtad ega vaja erilist hoolt. Sulamise ajal tuleb loom välja kammida, vannitada saab ainult siis, kui ta väga määrdub. Beagle vajab ainult õigeaegset kõrvade puhastamist ja küüniste kärpimist. Toitumise osas pidage nõu kasvataja või veterinaararstiga.

Eesti hagijas

Eesti hagijas on vaatamata sellele, et ta on jahikoer, armas ja sõbralik olend. Need on keskmise suurusega loomad, kelle kaal ei ületa 20 kg, keskmine turjakõrgus on 42–49 cm. Eesti hagijas elab tavaliselt kuni 15 aastat.

● Välimus. Väliselt on eesti hagijas sarnane beagle'iga, kuid turjast veidi kõrgem. Erineb harmoonilise kehaehituse poolest väljendunud lihastega. Saba on pikk, tipu poole hõrenev, kõrvad pikad ja pehmed, rippuvad peaaegu kaelani. Silmad on suured, tumepruunid. Karv on paks ja tihe, iseloomulike laikudega, peaaegu ilma aluskarvata.

● Iseloom. Eesti hagijas on sõbralik, väga seiklushimuline ja aktiivne. Koolitus on üsna lihtne, kuna loomad püüavad kõiki käske täita ja jätavad kõik vajaliku kiiresti meelde. Koerad saavad teiste lemmikloomadega kergesti läbi, lastega on nad õrnad.

● Pidamine. Eesti hagijale oleks ideaalne pidamisvõimalus eramaja ja suur ümbruskond, kuna see koer vajab pidevat liikumist. Loom ei vaja erilist hoolt: pesemist määrdumisel, väljakammimist sulamise ajal. Käppasid ja kõrvu tuleks pühkida mitu korda nädalas, kuid ilma tugeva lõhnaga tooteid kasutamata – koertel on väga õrn haistmismeel.

Tõu valikul tasub pidada nõu kasvatajate ja professionaalsete kinoloogidega – eesti hagijas sobib pigem algajale omanikule, kuna teda on lihtsam treenida.

Vaata ka:

Jahikoerad: mis tõud nad on ja nende omadused Võtame kutsika õppimiseks: teejuht Keskmise suurusega koerad: kuldne kesktee