Kodutust koerast kangelaseks: päästekoera lugu

Kas olete kunagi mõelnud, kuidas päästekoerad elavad? Indiana osariigis Fort Wayne'ist pärit saksa lambakoer Tick töötab otsingu- ja päästekoerte meeskonnas nimega Indiana Search and Response Team.

Saatuslik kohtumine

Thicke'i saatus oli määratud, kui Fort Wayne'i politseinik Jason Furman ta linna äärest leidis. Kui ta puuke nägi, sõi saksa lambakoer äravisatud kiirtoidukotist.

Ferman räägib: "Astusin autost välja, klõpsutasin paar korda huuli ja koer jooksis minu suunas. Mõtlesin, kas peaksin end autosse peitma, aga koera kehakeel ütles, et see pole mingi oht. Selle asemel tuli koer minu juurde, pööras ümber ja istus mu jalale. Siis hakkas ta minu poole kummarduma, et ma teda hellitaksin.

Sel ajal oli Fermanil juba koertega töötamise kogemus. 1997. aastal alustas ta oma esimese päästekoera koolitamist. See koer läks siis pensionile ja suri hiljem. "Kui ma treenimise lõpetasin, hakkasin muutuma stressiks, muutusin nõrgaks ja tundsin, et mul on millestki puudu." Ja siis ilmus tema ellu Puuk.

Enne koera varjupaika toomist tegi Ferman koeraga väikseid katsetusi, kasutades koerte maiustusi, mida ta autos hoidis. "Tegin infolehele märke, et kui tal kiipi pole ja keegi järgi ei tule, siis tahaks ta kaasa võtta." Tõepoolest, keegi ei tulnud saksa lambakoera järele, nii et Fermanist sai tema omanik. "Hakkasin Tici treenima ja mu stressitase langes drastiliselt. Leidsin selle, mis mul puudu jäi, ja loodan, et ma ei pea enam kunagi sellist muutust läbi elama. Ja nii sai Thicke 7. detsembril 2013 Indiana sisejulgeolekuministeeriumilt K-9 teenistuskoera tunnistuse, et otsida elavaid kadunuid.

Tick ​​võtab väljakutse vastu

22. märts 2015 algas nagu iga teine ​​päev Fermani elus. Teel tööle helistas talle K-9 ohvitser, kes teatas, et kella 18 paiku jäi teadmata kadunuks Alzheimeri tõve ja dementsusega 30-aastane mees. Kõne tuli kell 81:21. Mees oli riietatud vaid aluspesu ja pidžaamapükstesse ning väljas oli külmakraadid. Isegi pärast politseiosakonna verekoera meeskonna toomist vajasid nad rohkem abi ja küsisid, kas Puuk ja teised Indiana otsingu- ja reageerimismeeskonna koerad saaksid aidata.

Ferman viis Thicke'i tööülesannete täitmisel ära ja saabus veel üks verekoer koos peremehega. Bloodhound hakkas tööle talle pakutud kadunud mehe rüü lõhnaga. "Hiljem saime teada, et ka kadunud mehe poeg kandis seda rüüd... Ja lõpuks läksime oma poja jälgedesse," rääkis Ferman. — 

Läksime kohta, kus politseinikud olid jälge kaotanud ning sattusid tuletõrjujatele ja isegi ATV-ga sõitnud keskkonnaametnikule. Nad soovitasid territooriumi visuaalselt analüüsida ja termokaamera abil kontrollida. Otsingutesse kaasati ka helikopter, mis kontrollis piirkonda õhust prožektoriga ... Suurem osa sellest piirkonnast olid ümbritsetud suurte järskude kallastega kanalatega, kuhu oleks raske ronida, rääkimata kadunukesest, kes juba liikus vaevaliselt. Kontrollisime kanali kallast ja läksime siis allatuult sinna, kus ohvitser ütles, et tal on jälg kadunud. Umbes kell 01 kostis puuk lühikese haugatuse. Ta on treenitud kannatanuga koos püsima ja pidevalt haukuma, kuni ma lähenen. Olin lähedal ja kui kannatanu juurde jõudsin, lamas ta madalas kuristiku kaldal külili, pea vette lasknud. Ta lükkas Tiku näost eemale. Tikule meeldib lakkuda nende inimeste nägusid, kes talle ei vasta.

81-aastane mees viidi haiglasse ja naasis paari päeva pärast koju. Naine küsis, kas ta mäletab midagi.

Ta vastas, et mäletab koera, kes oli ta nägu lakkunud.