Merisea keel

Merisea keelt tasub mõistma õppida. Nende armsate loomade tekitatud vilistamisel, vingumisel ja kriuksumisel, röökimisel, nurrumisel ja muudel helidel on oma tähendus. Sead väljendavad sel viisil oma keeles rahulolu, hirmu, agressiivsust, hoiatavad kaaslasi ohu eest jne. Tihti oma õpilastega koos aega veetes, nendele “ütlustele” tähelepanu pöörates võid ajapikku hakata neid mõistma. 

Helid, mida merisiga teeb, vastavad tema meeleolule antud ajahetkel. Vaikne vihtlemine ja kõrgeima ilminguna – õrn “sikutamine” tähendab rahulolu. Kõige tavalisem heli on terav vile, mida korratakse umbes ühesekundiliste intervallidega. Seda signaali annab siga enamasti tuttavale inimesele teretamise märgiks, kui on söötmise aeg. 

Kõige läbitungivam heli, mida ma kunagi kuulnud olen, oli oigamine, mis väljendab valu. See on väga kõrge ja vali kriuks, mis katkeb vaid inspiratsiooni ajaks. Nii valju heli on väikeselt loomalt tõesti raske oodata. Viimane heli merisea repertuaaris, mida me siin arutame, on lobisev nurin, mis kõlab peaaegu nagu trummipõrina kaja. Tavaliselt kasutatakse seda inimestega kohtumise tervituseks, samuti on see isasel naisel meelitada. Põrisev nurrumine on samuti seksuaalse rituaali lahutamatu osa. Sel juhul kaasnevad sellega looma kehale iseloomulikud tõukuvad liigutused. Sarnast heli kuulsin ka merisigade reaktsioonina võõrastele olukordadele või kajadele. 

Kui soovite merisiga mõista, proovige seda mitte ainult kuulata, vaid ka vaadata, sageli väljendab teie loom oma soove mitte ainult iseloomulike helide, vaid ka teatud keha liigutustega.

• Pidev kriuksumine tähendab selget vajadust toidu järele.
• Kaeblik krigistamine tähendab imikute hirmu või üksindust. Üksi peetavad loomad väljendavad soovi sellise heliga suhelda.
• Kagunemine ja kaagutamine näitavad, et merisiga on õnnelik ja mugav.
• Merisead kostavad sõbraliku teretamise ja teineteise nuusutamise hetkel nurinat.
• Möirgavaid helisid teeb nõrgem vastane tugevama vastase ees, kelleks võib olla inimene. Kui hirmumürinast läheb üle jõuline hammaste koputamine, tuleks loom rahule jätta, muidu hakkab ta hammustama.
• Kahisevaid hääli teeb isane, lähenedes emasele kurameerimise ajal.

Helide kaudu suhtlemisest loe lähemalt artiklist “Minisigade helid”