Harriet – Charles Darwini kilpkonn

Kuulsad pole mitte ainult inimesed, vaid ka loomad. Elevantkilpkonn Harietta (mõned allikad kutsuvad teda Henriettaks) võitis oma kuulsuse väga pika elueaga. Ja ka sellega, et selle tõi Ühendkuningriiki maailmakuulus teadlane ja loodusteadlane Charles Darwin.

Harrieti elu

See roomaja sündis ühel Galapagose saartest. 1835. aastal tõi selle ja veel kaks sama liigi isendit Ühendkuningriiki Charles Darwin ise. Sel ajal olid kilpkonnad taldrikusuurused. Eelkõige anti neile viis või kuus aastat. See kuulus kilpkonn, kellest hiljem juttu tuleb, sai nimeks Harry, kuna nad pidasid teda isaseks.

1841. aastal transporditi aga kõik kolm isendit Austraaliasse, kus nad tuvastati Brisbane’i linna botaanikaaias. Roomajad elasid seal 111 aastat.

Pärast Brisbane'i botaanikaaia sulgemist lasti roomajad Austraalia rannikukaitsealale. See juhtus 1952. aastal.

Ja 8 aastat hiljem kohtus Hawaii loomaaia direktor kaitsealal Charles Darwini kilpkonnaga. Ja siis selgus, et Harry polnudki Harry, vaid Henrietta.

Varsti pärast seda kolis Henrietta Austraalia loomaaeda. Reservist ei leitud kahte tema sugulast.

Kas see on sama Harriet, kelle Darwin ise tõi?

Siin lähevad arvamused lahku. Kilpkonn Darwin Harietta dokumendid läksid kahekümnendatel aastatel turvaliselt kaduma. Inimesed, kellele suur teadlane isiklikult kilpkonnad üle andis (ja see oli, ma mäletan, juba aastal 1835!), on juba lahkunud teise maailma ja neil polnud võimalust midagi kinnitada.

Küll aga valmistas paljudele muret küsimus hiiglasliku roomaja vanusest. Seetõttu viidi 1992. aastal Harrieti geneetiline analüüs siiski läbi. Tulemus oli vapustav!

Ta kinnitas, et:

• Harrietta sündis Galapagose saartel;
• ta on vähemalt 162 aastat vana.

Aga! Saarel, kus elavad selle alamliigi esindajad, kuhu Harriet kuulub, pole Darwin kunagi olnud.

Seega on selles loos palju segadust:

• kui tegu on teise kilpkonnaga, siis kuidas ta loomaaeda sattus;
• kui see on Darwini kingitus, siis kust ta selle sai;
• kui teadlane tõesti leidis Harrieti sealt, kus ta oli olnud, siis kuidas ta sellele saarele sattus.

Saja-aastase sünnipäeva viimane sünnipäev

Pärast DNA analüüsi otsustasid nad võtta Harrieti vanuse lähtepunktiks 1930. aasta. Nad arvutasid välja isegi umbkaudse sünnikuupäeva – sellisel kuulsusel on kasutu sünnipäevata olla. Henrietta sõi oma 175. sünnipäeva auks rõõmsalt hibiskiõitest tehtud roosat torti.

Pikamaksaline oli selleks ajaks juba pisut suureks kasvanud: taldrikusuurusest kilpkonnast sai ta tõeliseks hiiglaseks veidi vähem kui ümmargune söögilaud. Ja Harrietta hakkas kaaluma poolteist sentimeetrit.

Hoolimata tähelepanelike loomaaiatöötajate tähelepanuväärsest hoolitsusest ja külastajate armastusest, katkes pikaealise kilpkonna elu järgmisel aastal. Ta suri 23. juunil 2006. Loomaaia veterinaararst John Hanger diagnoosis roomajal südamepuudulikkuse.

See väide tähendab, et kui haigust poleks olnud, oleks elevantkilpkonn võinud elada kauem kui 175 aastat. Aga kui vana täpselt? Me ei tea seda veel.