Jahikoerte aretamise ajalugu

Neljajalgseid abilisi hinnati kõrgelt nende oskuse eest juhtida ja mürgitada metslooma. Aja jooksul hakkas arenema jahikoerte spetsialiseerumine, moodustusid erinevad tõud. Mõningaid hea instinkti ja häälega marineerimiskoeri kasutati jahil metsa- ja mägimetsamaadel, teisi – lagendikul, eristasid nad agarust ja valvsust.

Vene impeerium

Venemaa jahikoerakasvatuse esimese arenguperioodi lõpuks peetakse XNUMX sajandi lõppu, mil kristalliseerusid koerte tõurühmad. See juhtus küll spontaanselt, kuid siiski ühel või teisel määral jahikasutuse mõjul. Seega oli huskyde arengus kaks suunda: loomne ja kaubanduslik. Siis tekkisid esimesed vene hurtakoerad, idamaised hagijad. Viimased olid head võrgus mängu ajamiseks, pistrikupüügiks. Hagijaid kasutati laialdaselt ka koerajahil. Nad mitte ainult ei otsinud metsalist, vaid ajasid selle hurdadega ratsameeste juurde. XNUMX sajandi keskpaigaks oli selline jaht kaotanud populaarsuse, see asendus hagijaga relvajahiga.

Koerte aretamisega tegelesid jõukad inimesed, enamasti maaomanikud. Keiserlik Jahiselts patroneeris koerte kasvatamist, teiste riikide jahiasutustega oli leping, mis tunnustas vene sugupuid alates 1898. aastast.

NSVL

1917. aasta revolutsiooni tagajärjed viisid selleni, et tõujahikoerte arv praktiliselt kadus, järele jäid üksikud. Äsja loodud jahindusorganisatsioonid pidid alustama tööd peaaegu nullist. 1923. aastal peeti esimesed jahikoerte näitused Leningradis, Moskvas, Nižni Novgorodis ja Jaroslavlis. Nende paljundamiseks loodi riiklikud puukoolid, kus nad hakkasid aretustööd läbi viima. Sellele omistati nii suur tähtsus, et isegi sõja ajal, aastatel 1943-44, loodi jahikoerte kariloomade parandamiseks 65 haiglat.

Kinoloogide kongressidel ja konverentsidel töötati järk-järgult välja tõustandardid, näituste reeglid, katsed ja aretustöö suund. Kõik need jõupingutused said aluseks jahikoerakasvatuse tõhusale arengule – tekkis huskyde, hurtide, hagijate, mentide, setterite ja karvakarvaliste foxterjerite stabiilne paljunemine.

Vene Föderatsioon

Koerte aretamine riigis areneb tänapäeval edukalt, seda reguleerib Vene Föderatsiooni presidendi korraldus nr 191-rp. "Vene Föderatsiooni kinoloogilise tegevuse ja koerakasvatuse riikliku süsteemi kohta."

Olulist rolli mängib ka jahikoerte aretusliit. See ülevenemaaline avalik organisatsioon pöörab suurt tähelepanu professionaalsete koolitajate koolitamisele jahikoerte aretuses, jahikoerte aretamises, nende välikatsetes tänapäevaste zootehniliste ja jahindusnõuete tasemel. Regulaarselt korraldatakse piirkondadevahelisi, ülevenemaalisi ja rahvusvahelisi jahikoerte näitusi ja võistlusi.