Kalita ehk papagoi on munk

Fotol: Kalita ehk munkpapagoi (Myiopsitta monachus)

Välimus

Kalita ehk munkpapagoi on keskmine papagoi, kelle kehapikkus on umbes 29 cm ja kaal kuni 140 grammi. Saba on pikk, nokk ja käpad võimsad. Mõlema soo sulestiku värvus on sama – põhivärv on roheline. Otsmik, kael, rind ja kõht on hallid. Rinnal on vaevumärgatavad põikitriibud. Tiivad on oliivivärvi, lennusuled on sinised. Sabaalune oliivkollane. Sabasuled on rohelised. Nokk on lihavärvi. Käpad on hallid. Silmad on pruunid. Liiki kuulub 3 alamliiki, mis erinevad üksteisest värvielementide ja elupaiga poolest. Nõuetekohase hoolduse eeldatav eluiga on umbes 25 aastat. 

Elupaik ja elu looduses

Kaliti liik ehk munkpapagoi elab Põhja-Argentiinas, Paraguays, Uruguays ja Lõuna-Brasiilias. Lisaks on mungad loonud asustatud populatsioonid USA-s (Alabama, Connecticut, Delaware, Florida, Illinois, Louisiana, New York, New Jersey, Oregon, Rhode Island, Texas ja Puerto Rico), Bedfordshire'is ja Alfretonis, Suurbritannias, Holland, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hispaania ja Kanaari saared. Nad kohanevad väga hästi mitte ainult linnades, vaid isegi külmas kliimas ja suudavad Euroopas üle talve elada. Looduslikus levilas leidub teda kuivadel metsaaladel, savannides, külastab põllumaid ja linnu. Ta elab kuni 1000 m kõrgusel merepinnast. Nad toituvad erinevatest seemnetest, nii looduslikest kui ka põllumajanduslikest. Dieet sisaldab ka puuvilju, köögivilju, marju, kaktusevõrseid ja mitmesuguseid muid puuvilju. Lisaks süüakse osade putukate vastseid. Nad toituvad maapinnast ja puudest. Tavaliselt elavad nad 30-50-pealistes parvedes. Väljaspool pesitsusaega võivad nad eksida kuni 200–500 isendi suurustesse parvedesse. Sageli kombineeritakse parvedes teiste linnuliikidega (tuvid).

Paljunemine

Pesitsusaeg on oktoober-detsember. See liik on ainulaadne selle poolest, et on ainuke kogu ordust, kes ehitab pärispesi. Mungad pesitsevad tavaliselt koloniaalselt. Tavaliselt ehitavad mitu paari ühe suure, paljude sissepääsudega pesa. Mõnikord võivad sellised pesad ulatuda väikese auto suuruseni. Linnud kasutavad pesade ehitamiseks puuoksi. Väliselt meenutab pesa haraka oma, kuid kordades suurem. Sageli on nendes pesades asustanud ka teised linnuliigid, aga ka mõned imetajad. Pesa ehitamine võtab üsna kaua aega, mõnikord kuni mitu kuud. Sageli kasutatakse pesasid külmal aastaajal magamiseks. Tavaliselt kasutatakse pesasid mitu aastat järjest. Isane ja emane paarituvad aktiivselt pärast ehitamist, seejärel muneb emane 5-7 muna ja haudub neid 23-24 päeva. Tibud lahkuvad pesast 6-7 nädala vanuselt. Tavaliselt jäävad noorlinnud mõneks ajaks oma vanemate lähedusse ja neilt lisandub mitu nädalat.  

Kalita ehk munkpapagoi hooldus ja hooldamine

Need papagoid on kodus hoidmiseks üsna tagasihoidlikud. Siiski tuleb arvestada, et igale linnusõbrale ei pruugi nende hääl meeldida. Nad karjuvad üsna valjult, sageli ja läbistavalt. Neil on üsna võimas nokk, nii et puur või linnumaja peaks olema hästi lukustatud. Need linnud närivad kergesti läbi õhukese võrgusilma ja ka puuri puidust aluse. Nende nokk on võimeline ulatuma ka teiste puuriväliste puidust esemeteni. Munkade kõne jäljendamise oskus on üsna muljetavaldav. Nad on väga targad, õppimisvõimelised ja üsna kergesti taltsutatavad ning pikaealised. Aretatud on mitmeid värvimutatsioone – sinine, hall, valge, kollane. Mungad, kui tingimused on loodud, paljunevad vangistuses hästi. Oma olemuselt on need linnud koloniaalsed, seetõttu leiavad nad teiste papagoidega kiiresti ühise keele, kuid mõnikord võivad nad olla väiksemate esindajate suhtes agressiivsed, eriti kui nad tungivad nende kodudesse. Munkade pidamiseks sobivad tugevad avarad puurid. Parim valik oleks linnumaja. Puuris peaksid olema õige läbimõõduga koorega tugevad õrred, supelkostüüm, mänguasjad. Neile lindudele meeldib ronida, mängida, nii et alus on suurepärane viis nende papagoide lõbustamiseks. Linnud armastavad ja nõuavad pikki jalutuskäike, istuva eluviisiga on neil kalduvus kaalus juurde võtta.

Kalita ehk munkpapagoi toitmine

Dieedi loomiseks on vaja kasutada keskmistele papagoidele mõeldud teraviljasegu, mis sisaldab erinevat tüüpi hirssi, kanaariseemneid, piiratud koguses päevalilleseemneid, kaera, tatart ja safloori. Terasegu võib asendada spetsiaalse granuleeritud söödaga, millega tuleks lind järk-järgult harjuda. Iga päev peavad toidus olema rohelised toidud – mitmesugused salatid, mangold, võililled, täid ja muud maitsetaimed. Puuviljadest paku õuna, pirni, tsitruselist, kaktusevilja, viinamarju, banaane. Köögiviljadest – porgand, mais, oad ja rohelised herned. Idandatud seemned ja marjad on hästi söödavad. Pähkleid võib munkadele pakkuda vaid maiuspalaks. Oksatoit peaks pidevalt puuris olema. Puuris peaksid olema kaltsiumi ja mineraalide allikad – seepia, mineraalide segu, kriit, savi.

kasvatus

Vaatamata sellele, et mungad ehitavad pesa looduses, pesitsevad nad kodus hästi spetsiaalsetes pesamajades. Suurus peaks olema 60x60x120 cm. See tuleks paigaldada pärast lindude nõuetekohast ettevalmistamist. Paari valimiseks saate kasutada DNA-testi, et määrata sugu või jälgida lindude käitumist. Tavaliselt on emased isastest väiksemad. Linnud ei tohiks olla sugulased, nad peaksid olema aktiivsed ja terved. Käsilinnud paljunevad halvasti, kuna tajuvad inimest oma partnerina. Valgusaega on vaja suurendada 14 tunnini, toitumine peaks olema väga mitmekesine, samuti on vaja lisada loomasööta ja rohkem idandatud seemneid. Vangistuses võivad isased koos emasloomaga müüritise haudumises osaleda. Pärast kalita ehk munkpapagoi tibude pesast lahkumist hoolitsevad ja toidavad vanemad oma järglasi mõnda aega, kuni nad on täiesti iseseisvad.