Probleemne koera käitumine

Sageli ütlevad omanikud, et koer käitub "hästi" või "halvasti". Pean silmas muidugi seda oma püüdlustele ja ootustele vastavust (või mittevastavust). Mis aga tegelikult mõjutab koera käitumist, pannes ta ühel või teisel viisil käituma?

Fotol: koera probleemse käitumise üheks ilminguks on jalanõude kahjustamine

Koerte probleemse käitumise põhjused

Koera käitumist mõjutavad mitmed tegurid.

1. Kaasasündinud. "Nii ta sündis," ohkavad inimesed antud juhul, andes mõista, et ei meie ega koer ei saa midagi teha. Kaasasündinud tunnused kas on olemas või ei ole.
2. Eelsoodumus. Palju sagedamini kui kaasasündinud tunnused, on eelsoodumus. Eelsoodumus tähendab seda, et teatud tingimustel kujuneb välja koeral üks või teine ​​käitumine, aga kui neid ei ole, siis vastav käitumine ei avaldu.
3. Epigeneetika – geenid, mis avalduvad teatud tingimustel. Võtame näiteks ülekaalulisuse. Kui inimene kogeb näiteks nälga, “ärkavad” temas teatud ainevahetusega seotud geenid (peab koguma kõike, mis kehasse satub, sest nälg on tulemas). Need geenid töötavad 2-3 põlvkonna tasemel. Ja kui järgmised põlvkonnad nälga ei jää, lähevad need geenid uuesti magama. Kui koer on äärmises stressis, hakkab tema keha teisiti töötama ning need muutused kanduvad edasi 1-2 põlve. 
4. Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumine on konkreetne periood koera elus, mil tema aju on stimuleerimise ja õppimise suhtes eriti tundlik. Sel perioodil on kutsikas kiirem kui täiskasvanud koer, valdades seda, mis on talle tulevikus kasulik. Sotsialiseerimisel on tõugude vahel erinevusi, kuid need erinevused on kvantitatiivsed. Näiteks Basenji puhul nihutatakse sotsialiseerumisperiood varasemale kuupäevale, labradori puhul seevastu pikeneb.
5. Kogemus (mida koer on õppinud).

• Negatiivne kogemus.
• Tahtmatu õppimine.
• Ebapiisav koolitus.

6. Distress on "halb" stress, see tähendab, et see on seotud tugevate negatiivsete emotsioonidega ja avaldab tervisele kahjulikku mõju. See muudab koera füsioloogilist seisundit ja aistinguid. Näiteks tavaliselt ei ilmutanud koer argust ega agressiivsust, kuid ahastuses muutub ta ärrituvaks ja ilmnevad sarnased probleemid.

Kas koera käitumine sõltub tõust?

Kui rääkida tõugude erinevustest, siis reeglina loob inimene, alustades teatud tõugu koeraga, talle teatud tingimused. Muidugi on iga juhtum erinev, kuid kui võtta suur hulk sama tõugu koeri, on nende kogemused tavaliselt sarnased.

Lisaks, kui inimene saab endale näiteks Kesk-Aasia lambakoera või husky, on tal tõu suhtes mingid ootused. See tähendab, et luuakse tingimused selle või teise käitumise avaldumiseks, sest ootused mõjutavad seda, kuidas omanik lemmiklooma kasvatab.

Seetõttu on teadlastel äärmiselt raske kindlaks teha, mis on koera (ja tõu) käitumises kaasasündinud ning mis on tingitud kogemusest.

Teadlased Scott ja Fuller viisid läbi käitumisuuringu, milles osales 250 5 tõugu koera (basenji, beagles, ameerika kokkerspanjelid, sheltid ja foxterjerid) ja avastasid, et neil kõigil oli sama käitumine. Erinevused on pigem kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed. Erinevus oli ainult vanuses, millal see käitumine ilmneb, ja selles, kui sageli see või teine ​​käitumiselement avaldub. Kuid sama tõu sees on erinevusi.

Nii et teoreetiliselt saab õigel ajal õiget stimulatsiooni andes tugevdada või nõrgendada tõuomadusi ning kohandada ühte tõugu koerte käitumist teise koera käitumisega ning näiteks terjer käitub peaaegu nagu lambakoer. Küsimus on selles, kui palju vaeva ja aega tuleb kulutada ning kas teie pingutused langevad koera õigesse arengufaasi.

Fotol: erinevat tõugu koerad võivad käituda samamoodi

Probleemse koera käitumise korrigeerimine

Koerte probleemse käitumise korrektsiooni kompetentseks läbiviimiseks peate mõistma, mida ja kuidas saame mõjutada koera probleemses käitumises.

1. Kaasasündinud. Esiteks ei ole käitumises nii palju kaasasündinud tunnuseid ja mõnikord saab neid teatud määral kompenseerida. Näiteks koerte väljendunud argus on päritav, kuid kui töötate sellise koeraga (sotsialiseerite, vähendate erutuse taset jne), siis saab seda omadust mingil määral varjata. Ja pädeva valiku abil (ei lase aretusse käitumisprobleemidega koeri) on võimalik saavutada muutusi tõu tasandil.
2. Eelsoodumus. Rohkem on võimalusi mõjutada koera probleemset käitumist. Saate kõrvaldada selle, mis on päästik ehk käivitab teatud käitumise, muuta koera elutingimusi või määrata ravi.
3. Epigeneetika. Sellel tasemel saab jälgida, mis põlvkonnad koerad kogemusi saavad ja see on kasvatajate küsimus.
4. Sotsialiseerumine. Siin oleneb palju inimesest (nii kasvatajast kui omanikust). Kutsikale on vaja pakkuda õigel ajal õigeid kogemusi. Siiski peate selgelt aru saama, mida koeralt soovite. Näiteks väga intensiivne sotsialiseerimine võib muuta koera aktiivsemaks – kas see on vajalik tulevastele omanikele?
5. Õpitud (kogemus). Sellel tasemel sõltub koera probleemse käitumise korrigeerimisel kahtlemata kõik inimestest – nii sellest, mis tingimused koerale antakse, kui ka sellest, mida ja kuidas talle õpetatakse. Oluline on valida õige meetod koeraga töötamiseks. Iga loom õpib tõhusamalt positiivsest tugevdamisest (st sellest, mis võimaldab teil saada seda, mida soovite), mitte sellest, mida peate vältima (karistus). Õpetamismeetodite muutmine võimaldab treenida ka neid loomi, keda varem peeti koolitamatuks (näiteks kalad).
6. Häda. Siin on koera probleemse käitumise korrigeerimiseks jällegi olulised koera elutingimused ja treeningmeetodid, mida kasutate.