Sugulased: paka
Paca (Cuniculus rasa) on agouti perekonda kuuluv näriline.
Ta elab Lõuna-Ameerika ranniku vihmametsades. Täiskasvanud isaste pikkus ulatub 80 cm-ni ja kaal 10 kg. Kohati kutsutakse ka käpaks. See on lühikese sabaga suur näriline. Tal on väga õhuke kest, mille külgede tumedal punaka tausta taustal paistavad mitmed pikisuunalised valged laigud ja täpid. Tagakäpad viie varbaga. Koonu otsas on puuteorganiteks pikad vurrud. Kolju sügomaatilise luu kumeral kaarel on süvend, mis toimib helide tekitamise resonaatorina, mida teistel imetajatel ei leidu. Nii näeb Paka välja, nagu oleks tal põsed paistes.
Paca on levinud metsaaladel Mehhikost Paraguaysse ja Argentinani. Lehises pesakonnas tuhnimine, langenud viljade ja söödavate juurte otsimine. Eelistab eriti viigimarja perekonna puude vilju. Kaevamisel ei kasuta paka ainult tugevate kabjalaadsete küünistega jalgu, vaid ka hambaid. Samal ajal ei takista seda isegi jämedad juured.
Paca (Cuniculus rasa) See näriline on aktiivne öösel ja veedab päeva urgudes, mida ta ise kaevab. Juhib maapealset eluviisi, ujub hästi. Toitub taimede puuviljadest ja rohelusest. Enamasti on üksikud isikud.
Suurepärase liha tõttu jälitavad jahimehed pacat. Nad jahivad seda öösel või koidikul koos koertega. Samas üritab ta algul auku peitu pugeda, kuid koerad ajavad ta sealt välja ning sellises keerulises olukorras püüab koll võimalikult kiiresti jõe kaldale jõuda, et ujudes põgeneda. Kalda lähedal asuvates paatides ootavad jahimehed metsalise ilmumist. Mõnikord jahitakse pacule laternaga, leides loomi nende silmade peegelduva sära järgi.
Paca võitleb hästi, hüpates ootamatult ründajatele peale ja hammustades oma suurte lõikehammastega. Ta ei oska mitte ainult hästi ujuda, vaid ka suurepäraselt sukelduda. Vangistuses muutub ta kiiresti taltsaks ja kiindub omanikuga nagu koer. Hoolimata intensiivsest küttimisest on koll kohati väga arvukas – mitmesajast kuni tuhande peani 1 km2 kohta. Amazonase indiaanlased kasutavad selle närilise (ja agouti) lõikehambaid püstoli läbilõikamiseks.
Paca (Cuniculus rasa) on agouti perekonda kuuluv näriline.
Ta elab Lõuna-Ameerika ranniku vihmametsades. Täiskasvanud isaste pikkus ulatub 80 cm-ni ja kaal 10 kg. Kohati kutsutakse ka käpaks. See on lühikese sabaga suur näriline. Tal on väga õhuke kest, mille külgede tumedal punaka tausta taustal paistavad mitmed pikisuunalised valged laigud ja täpid. Tagakäpad viie varbaga. Koonu otsas on puuteorganiteks pikad vurrud. Kolju sügomaatilise luu kumeral kaarel on süvend, mis toimib helide tekitamise resonaatorina, mida teistel imetajatel ei leidu. Nii näeb Paka välja, nagu oleks tal põsed paistes.
Paca on levinud metsaaladel Mehhikost Paraguaysse ja Argentinani. Lehises pesakonnas tuhnimine, langenud viljade ja söödavate juurte otsimine. Eelistab eriti viigimarja perekonna puude vilju. Kaevamisel ei kasuta paka ainult tugevate kabjalaadsete küünistega jalgu, vaid ka hambaid. Samal ajal ei takista seda isegi jämedad juured.
Paca (Cuniculus rasa) See näriline on aktiivne öösel ja veedab päeva urgudes, mida ta ise kaevab. Juhib maapealset eluviisi, ujub hästi. Toitub taimede puuviljadest ja rohelusest. Enamasti on üksikud isikud.
Suurepärase liha tõttu jälitavad jahimehed pacat. Nad jahivad seda öösel või koidikul koos koertega. Samas üritab ta algul auku peitu pugeda, kuid koerad ajavad ta sealt välja ning sellises keerulises olukorras püüab koll võimalikult kiiresti jõe kaldale jõuda, et ujudes põgeneda. Kalda lähedal asuvates paatides ootavad jahimehed metsalise ilmumist. Mõnikord jahitakse pacule laternaga, leides loomi nende silmade peegelduva sära järgi.
Paca võitleb hästi, hüpates ootamatult ründajatele peale ja hammustades oma suurte lõikehammastega. Ta ei oska mitte ainult hästi ujuda, vaid ka suurepäraselt sukelduda. Vangistuses muutub ta kiiresti taltsaks ja kiindub omanikuga nagu koer. Hoolimata intensiivsest küttimisest on koll kohati väga arvukas – mitmesajast kuni tuhande peani 1 km2 kohta. Amazonase indiaanlased kasutavad selle närilise (ja agouti) lõikehambaid püstoli läbilõikamiseks.
Võite ka nagu
Kas merisead saavad süüa õunu ja pirne?
Kuidas roti küüniseid kärpida: samm-sammult juhised
