Haigusnähud papagoidel
Birds

Haigusnähud papagoidel

 Papagoi omanik peab hoolikalt jälgima lemmiklooma käitumist, kuna selle järgi saab hinnata sulelise sõbra heaolu. Haiguse äratundmine algstaadiumis ei ole lihtne, kuid tõsise haiguse tunnused ilmnevad ühe päeva jooksul. Peaksite oma lemmiklooma hoolikalt uurima, pöörates tähelepanu sabaalusele – tervel linnul on see puhas, silma väljaheideteta – normaalselt puhas, elav ja ilma limata, on sarvnoka seisund tervise tunnuseks, kui see on sile, ilma pragude ja kihistumiseta sarvestunud soomuste seisund jalgadel – ideaalis sile, õhuke ja läikiv. Käitumise poolest on terve papagoi aktiivne ja reageerib elavalt keskkonnale, supleb meelsasti, laulab või teeb muid iseloomulikke hääli. Haige lind on tavaliselt masenduses, masendunud, magab päeval, varjates pea tiiva alla, keeldub toitmast, ei puhasta sulgi. 

Märgid, mis peaksid teid hoiatama

  • Letargia, unisus.
  • Kõhulahtisus.
  • Söögiisu puudus.
  • Räsitud suled.
  • Hingatud hingamine.
  • Limaskesta eritis ninast.
  • Aevastamine
  • Kasvad käppadel või nokal.
  • Värin.

 

Oluline on õigeaegselt abi anda. Papagoidel on ju kiire ainevahetus ja isegi 12 tundi toidust keeldumist võib saatuslikuks saada. Seetõttu, kui näete neid sümptomeid, võtke kohe ühendust oma veterinaararstiga. 

 

Teave, mis aitab teie lemmiklooma päästa

Õige diagnoosi tegemiseks vajab loomaarst teavet teie papagoi kohta. Proovige vastata järgmistele küsimustele võimalikult täpselt ja usaldusväärselt:

  1. Kust ja millal papagoi osteti.
  2. Kui vana lind on.
  3. Kinnipidamistingimused (puur või linnumaja, üksik või koos teiste lindudega peetav, füüsiline aktiivsus jne)
  4. Millist toitu te kasutate, kas toidus on vitamiine ja toidulisandeid.
  5. Millal ilmnesid esimesed haigusnähud?
  6. Mis papagoile enne haiget tegi.
  7. Kellega olete viimasel ajal suhelnud, kas mõni uus lind on majja toodud. 

Haiguse kerge vormi korral saate ise papagoile rohtu anda, lisades seda toidule, veele või mattes ta otse noka sisse. Peaasi on rangelt järgida veterinaararsti juhiseid. Tõsisemate haiguste korral võib olla vajalik süstimine: subkutaanne, intramuskulaarne või intravenoosne. 

Jäta vastus