targad hundid

Hundi mõtlemine sarnaneb paljuski mehe mõtlemisega. Oleme ju ka imetajad ega erine nii palju neist, keda kutsume alandlikult "väiksemateks vendadeks". Kuidas hundid mõtlevad ja kas nad saavad teha teadlikke otsuseid?

Foto: hunt. Foto: pixabay.com

Hunt on väga intelligentne loom. Selgus, et huntide ajukoores on piirkonnad, mis võimaldavad leida uues ülesandes tuttavat konteksti ja kasutada varasemate probleemide lahendusi uue lahendamiseks. Samuti suudavad need loomad loogiliselt võrrelda minevikus lahendatud ülesannete elemente nendega, mis on aktuaalsed tänapäeval.

Eelkõige on hundi jaoks väga oluline oskus lahendada probleeme, mis on seotud ohvri liikumissuuna ennustamisega. Näiteks on huntidel kasulik mõista, kust ohver välja ilmub, kui ta jookseb ühes või teises suunas ja tal on vaja läbida läbipaistmatuid takistusi. Seda on oluline ette ennustada, et jälitamisel rada õigesti lõigata. Nad õpivad seda lapsepõlves jälitusmängude ajal. Kuid seda õpivad ainult hundid, kes on üles kasvanud rikastatud keskkonnas. Ammendatud keskkonnas kasvanud hundid ei ole selleks võimelised. Veelgi enam, isegi kui nad hiljem keskkonda rikastavad, ei õpi nad kunagi näiteks saaki jälitades läbipaistmatutest takistustest mööda hiilimist.

Üks hundi intelligentsuse tõendeid on mälukildude kombineerimine ja selle põhjal uute käitumisvormide konstrueerimine. Kogemused saavad hundid reeglina mängu käigus ja see võimaldab neil olla probleemide lahendamisel paindlik. Kõik nipid, mida täiskasvanud hunt jahil kasutab, “harjutatakse” laste mängudes koos sõpradega. Ja põhiline tehnikate arv huntidel kujuneb kahe kuu vanuseks ning siis need tehnikad kombineeritakse ja lihvitakse.

Foto: flickr.com

Hundid on piisavalt targad, et ennustada, mis juhtub, kui keskkond muutub. Kas nad on võimelised sihikindlalt keskkonda muutma? Kirjeldatakse juhtumit, kus hundid jälitasid metskitse, kes jälitamisest napilt pääses, kuid tal ei vedanud – ta sattus põõsastesse, kuhu jäi kinni ning hundid tapsid ohvri kergesti. Ja järgmisel jahil püüdsid hundid saaki sihikindlalt põõsastesse ajada! Sellised juhtumid ei ole üksikud: näiteks üritavad hundid ohvrit mäest üles ajada, kust ta võib kukkuda kaljusse. See tähendab, et nad püüavad sihikindlalt rakendada saadud absoluutselt juhuslikku kogemust.

Professori, huntide käitumise uurija Yason Konstantinovitš Badridze sõnul saavad hundid juba aastaselt aru nähtuste olemusest. Kuid alguses nõuab probleemide lahendamine tugevat emotsionaalset pinget. Kogemuste kogunedes aga ei nõua probleemide lahendamine hundilt enam aktiivset kujundliku mälu kasutamist, mis tähendab, et seda ei seostata enam tugeva emotsionaalse stressiga.

On olemas hüpotees, et hundid lahendavad probleeme järgmisel viisil:

• Jagage suur ülesanne elementideks.
• Kujundmälu abil leitakse elementides tuttav kontekst.
• Varasema kogemuse ülekandmine uuele ülesandele.
• Nad ennustavad lähitulevikku ja siin on vaja luua pilt uuest tegevusest.
• Nad rakendavad vastuvõetud otsust, sealhulgas uute käitumisvormide abil.

Hundid on võimelised komplektidega opereerima. Näiteks Jason Badridze õpetas ühes oma katses hundikutsikad lähenema õigele söötjale (söötjaid oli kokku kümme), mille arvu näitas klikkide arv. Üks klõps tähendas esimest sööturit, kaks klõpsu teist jne. Kõik söötjad lõhnasid ühtemoodi (igaühel oli topeltpõhi, kus liha oli kättesaamatus kohas), samas kui saadaolev toit oli ainult õiges sööturis. Selgus, et kui klõpsude arv ei ületa seitset, määravad hundid õigesti toiduga söötja arvu. Kui aga klikke oli kaheksa või rohkem, lähenesid nad iga kord viimasele, kümnendale sööturile. See tähendab, et need on orienteeritud seitsme piiresse.

Komplektidega opereerimise oskus ilmneb huntidel 5-7 kuu vanuseks. Ja just selles vanuses hakkavad nad territooriumi aktiivselt uurima, moodustades nn vaimsed kaardid. Sealhulgas ilmselt meeles pidada, kus ja kui palju erinevaid esemeid asub.

Foto: hunt. Foto: pixnio.com

Kas hunte on võimalik õpetada suuremate komplektidega opereerima? Kui rühmitate objekte näiteks seitsme- kuni seitsmeliikmelistesse rühmadesse. Ja näiteks kui nad tegid kaks korda klõpsu, siis tegid pausi ja klõpsutasid neli korda, sai hunt aru, et tal on vaja teise rühma neljandat söötjat.

See tähendab, et hundid mõistavad suurepäraselt ülesande loogikat ja isegi ilma mõne söötjarühmaga kogemuseta kasutavad nad suurepäraselt ära analoogide mõtlemise oskust. Ja nad suudavad oma kogemusi valmis kujul teistele edasi anda, kujundades traditsioone. Pealegi põhineb huntide koolitamine vanemate tegude mõistmisel.

Näiteks on paljud veendunud, et on olemas nn kiskjainstinkt ehk kaasasündinud soov saak kinni püüda ja tappa, et seda ära süüa. Kuid selgus, et huntidel, nagu paljudel teistel suurkiskjatel, pole midagi sellist! Jah, neil on kaasasündinud reaktsioon liikuvate objektide tagaajamisele, kuid see käitumine on avastuslik ega ole seotud ohvri tapmisega. Ühtviisi kirglikult ajavad taga nii hiirt kui veerevat kivi ning proovivad siis lõikehammastega “hambast” – uurivad tekstuuri. Aga kui verd pole, võivad nad niiviisi tabatud ohvri kõrval nälga surra, isegi kui see on söödav. Hundil puudub kaasasündinud seos “elusobjekt – toit”. Seda tuleb õppida.

Foto: hunt. Foto: www.pxhere.com

Kui aga üks hundipoeg nägi, kuidas teine ​​hiirt sõi, teab ta juba kindlalt, et hiir on söödav, isegi kui ta pole seda ise veel proovinud.

Hundid pole mitte ainult hämmastavalt targad, vaid ka suurepärased õppijad ja seda kogu elu jooksul. Ja täiskasvanud hundid määravad täpselt, mida ja mis ajal (kuni ööpäevani) poegi treenida.