Hunt pole nii hirmus … 6 müüti huntide kohta

Lapsest saati oleme kuulnud, et hundid on kiskjad, kes tapavad kõik, kellel hambad tulevad. Hällilauluski lauldakse, et mingi hall topp peab kindlasti last külili hammustama. Kuid kas hunt on nii hirmus, nagu me varem arvasime, ja mida teha, kui kohtate metsas nägusat halli meest?

Foto: hunt. Foto: flickr.com

Müüdid ja faktid huntide kohta

1. müüt: kohtumine hundiga on inimestele surmav.

See ei ole tõsi. Näiteks Valgevene statistika, kus hunte on palju, näitab, et viimase 50 aasta jooksul pole selle kiskja rünnakusse surnud mitte ühtegi inimest. Hundile ei ole põhimõtteliselt omane inimesi rünnata, see ei kuulu tema harjumusse. Pealegi püüavad nad inimestest võimalikult kaugele hoida ja nendega kontakti vältida. Hundid näevad sageli inimesi, kuid jäävad neile nähtamatuks.

2. müüt: kõik hundid on marutõbised

Tõepoolest, marutõugu loomi leidub huntide seas. See pole aga reegel, vaid erand. Kui tekib ohtlik epidemioloogiline olukord, räägib sellest tervishoiuministeerium. Ja sel juhul tuleb metsas käies olla ettevaatlik: marutõvega loomi kontrollib paraku haigus.

Muide, hundid haigestuvad marutaudi harvemini kui kährikud või rebased. 

3. müüt: hunte leidub ainult kõrbes.

Huntidele meeldib metsas lebada inimeste tallatud radade läheduses: nii jälgivad ja kontrollivad nad toimuvat. See aga ei tähenda, et nad rööviksid inimesi: nad ei järgi inimest ega lähene talle. Noor hunt võib aga uudishimust mehele järgneda, kuid ometi ei tule ligi.

Foto: hunt. Foto: pixabay.com

Müüt 4: Hundid ümbritsevad inimeste maju, uluvad öösel ja piiravad

Sellist huntide käitumist kohtab ainult muinasjuttudes ja fantaasialugudes. Hundid ei piira inimese eluruumi ega pea piiramist.

5. müüt: hundid satuvad lautadesse ja hävitavad lemmikloomi.

Huntidele ei meeldi hooned ja üldiselt kinnised ruumid. Isegi mahajäetud lehmalautadesse, kus uksi pole, hundid sisse ei astu. Kuid loomad, kelle inimesed on järelevalveta jätnud (eriti koerad, kes naabruskonnas toitu otsivad), võivad tõepoolest saada näljaste huntide ohvriteks.

Kuigi hundid tavaliselt inimasustuse läheduses jahti ei pea, leidub ka isendeid, kes “spetsialiseerunud” koduloomadele. Kuid see juhtub ainult seal, kus huntide jaoks on väga vähe "loomulikku" saaki. Kuid see on kabiloomade hävitaja süü. Kui metsikuid kabiloomi on piisavalt, kütivad hundid neid ega lähene inimasustusele.

Veel üks viis huntide inimasustusse “meelitamiseks” on kirjaoskamatult korraldatud veiste matmispaigad, prügilad ja muud toidujäätmed kogunevad kohad. See on ka inimese süü.

Müüt 6: huntide tõttu kannatab kabiloomade populatsioon: põder, metskits jne.

Kabiloomade populatsioon kannatab inimese süül – eelkõige salaküttide või kontrollimatu küttimise tõttu. Hundid ei suuda põtrade, metskitse ega hirvede arvukust kriitiliselt vähendada. Selle tõestuseks on Tšernobõli tsoon, kus põdrad ja hirved – huntide peamine saak – tunnevad end väga hästi, kuigi hunte on seal palju.

Fotol: hunt. Foto: flickr.com

Mida teha hundiga kohtudes?

"Hundiga kohtudes peate rõõmustama," naljatavad eksperdid. Lõppude lõpuks ei saa seda ilusat ja ettevaatlikku metsalist nii sageli kohata.

Aga kui ikka hunti näed, siis lihtsalt mine rahulikult teist teed, ära jookse, ära tee järske liigutusi, mis võivad loomale ohtlikuna tunduda ja kõik saab korda.

Hunt ei ole nii hirmus, kui me varem arvasime.