Väsimatud jahimehed

 Vahel tundub, et kass pole päris koduloom. Sest ka kõige südamlikum ja hellitatud nurrumine jääb reeglina samasuguseks kannatlikuks, osavaks ja hoogsaks jahimeheks nagu tema metsikud sugulased.Muidugi on linnakorteris elava kassi puhul tõenäolisem, et pallid ja muud mänguasjad kütitakse kui elusolendid. Meie graatsiline majapidamine pole aga sugugi hiirte, rottide, lindude või kalade püüdmise vastu. Muidugi siis, kui nad pääsevad ohvrite juurde. Seega, kui jagate kodu mitte ainult kääbusvaalaga, vaid ka väiksemate loomadega, hoolitsege nende ohutuse eest. Vahel soovib vaba elu (näiteks maakodus) elav kass teiega jahirõõmu jagada ja toob saaklooma koju. Sel juhul piinavad omanikke sageli moraalsed piinad. Süütult tapetud hiirest või linnust (rohkem muidugi linnust) on ju kahju! Kuid teisest küljest on kassi surmas süüdistamine julm – nii see käib. 

Fotol: kass jahib hiirtHeitke pilk oma lemmikule. Siin ta on, näiliselt rahulikult päikese käes uinumas. Kuid ta kuuleb vähimatki kahinat – ja ärkab kohe üles. Kas tardub, oodates ohvrit (lihased on pinges, tähelepanu koondunud) või hakkab ettevaatlikult ligi hiilima. Kui kass raputab kergelt pead eri suundades ja tõmbleb saba, tähendab see, et ta on hüppamiseks valmis. Kiire vise – ja saak on hambus. Loomade käitumisteadlane Desmond Morris tuvastas kassi jahtimisel kolm võimalust "surmalöögiks" sõltuvalt saagist.

1. "Hiir". Kass hüppab saagile peale.
2. "Lind". Kass viskab saagi õhku ja hüppab talle järele.
3. "Kala". Kass lööb saaki käpaga ja pöördub järsult, et sellest kinni haarata.

 Kõik kolm meetodit on kassile “programmeeritud” ja elu jooksul lihvib ta oma oskusi mängudes. Kassi küttimine võtab palju jõudu ja energiat, nõuab oskusi, osavust, head reaktsiooni ja painduvust. Regulaarne treenimine mõjutab soodsalt kassi tervist ja hoiab teda vormis. Seetõttu ei tasu oma lemmiklooma jahti keelata. Kui teie neljajalgne sõber ei põle aktiivse elustiili soovist, tasub ta 2–3 korda päevas jahimängule “tõugata”. Kui kassil pole võimalust “rahumeelsetel eesmärkidel” energiat raisata, võib ta hakata märatsema (kõige sagedamini õhtuti): mjäu, tormab mööda maja ringi ja lööb kõik, mis tema teele ette jääb.