Milline on koerte klassifikatsioon ICF-i järgi?

Kõikide koeratõugude välisilme on pidevas arengus ja täiustamises. Näiteks on kaasaegsel bullterjeril vähe ühist oma kahekümnenda sajandi alguse eellasega. Koera koon on lühenenud, lõuad tugevamad, keha lihaselisem ning loom ise madalam ja jässakam. Nii või teisiti, aga muudatused kehtivad kõikide tõugude kohta. Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (IFF) jälgib seda protsessi ja kontrollib standardeid.

Mis on MKF?

Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (Fédération Cynologique Internationale) asutasid 1911. aastal viie riigi – Saksamaa, Austria, Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi – kinoloogilised ühendused. Esimese maailmasõja puhkemise tõttu selle tegevus aga peatati. Ja alles 1921. aastal jätkas ühing tänu Prantsusmaa ja Belgia jõupingutustele uuesti oma tööd.

Tänaseks hõlmab Rahvusvaheline Künoloogia Föderatsioon kinoloogiaorganisatsioone enam kui 90 riigist, sealhulgas Venemaa Künoloogilisest Föderatsioonist. Meie riik on teinud IFF-iga koostööd alates 1995. aastast, täisliikmeks sai meie riik 2003. aastal.

IFFi tegevus

Rahvusvahelisel koerteliidul on mitu peamist eesmärki:

• Tõustandardite uuendamine ja tõlkimine nelja keelde: inglise, prantsuse, hispaania ja saksa keelde;
• Rahvusvaheliste näituste tulemuste töötlemine;
• Rahvusvaheliste tiitlite väljaandmine, rahvusvaheliste tšempioni tiitlite kinnitamine ja nii edasi.

Tõu klassifikatsioon

FCI üks peamisi eesmärke on organisatsioonis registreeritud ja tunnustatud tõugude standardite vastuvõtmine ja ajakohastamine.

Kokku on Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon tänaseks tunnustanud 344 tõugu, need on jagatud 10 rühma.

Iga tõu arendamise üle teostab järelevalvet üks FCI liikmesriikidest. Künoloogiaühing töötab välja selle tõu standardi kohalikul tasandil, mille FCI seejärel heaks kiidab ja heaks kiidab.

IFF klassifikatsioon:

• 1 rühm – lamba- ja karjakoerad, välja arvatud Šveitsi karjakoerad;
• 2 rühm – pinšerid ja šnautserid – dogid ja Šveitsi alpi karjakoerad;
• 3 rühm - terjerid;
• 4 rühm – maksud;
• 5 rühm – Spits ja primitiivsed tõud;
• 6 rühm – hagijad, verekoerad ja nendega seotud tõud;
• 7 rühm - jalad;
• 8 rühm – retriiverid, spanjelid, veekoerad;
• 9 rühm — dekoratiivsed koerad;
• 10 rühm – hurtakoerad.

Tunnustamata tõud

Lisaks tunnustatud tõugudele on FCI nimekirjas ka neid, mida praegu ei tunnustata. Põhjuseid on mitu: mõned tõud on veel osalise tunnustamise staadiumis, kuna see on pikk protseduur, mis nõuab teatud arvu loomi ja aretusreeglite järgimist; teistel tõugudel ei ole FCI hinnangul piisavat alust nende eraldi rühma paigutamiseks. See aga ei tähenda sugugi, et tõug ei võiks eksisteerida. Vastupidi, selle arendamise ja valikuga tegelevad selle riigi kinoloogilised organisatsioonid, kus seda kohalikul tasandil tunnustatakse. Hea näide on Ida-Euroopa lambakoer. NSV Liidus võeti standard vastu juba 1964. aastal, kuid tõugu pole veel rahvusvahelisel tasandil tunnustatud.

Tunnustamata tõugu koerad võivad osaleda rahvusvahelistel koertenäitustel, millel on märge “klassifikatsioonist väljas”.

Venemaa Künoloogiline Föderatsioon ei tunnusta mitte ainult FCI standardeid, vaid ka Inglise Kennelklubi ja Ameerika Kennelklubi poolt registreeritud tõuge. Huvitaval kombel ei ole need kaks ühendust FCI liikmed, kuid neil on oma koeratõugude klassifikatsioon. Samas on Inglismaa klubi maailma vanim, asutati 1873. aastal.

27 2017 juuni

Uuendatud: 21. detsembril 2017