Miks rebane on kaval ja punane: räägime looma iseloomust

Kindlasti on paljud lapsepõlvest saati mõelnud, miks rebane on kaval ja punane. Iga muinasjutt iseloomustas ju seda looma sarnaselt. Pealegi võib karvkatte värv olla erinev, aga ka tegelikult looma iseloom. On aeg see välja mõelda!

Miks on rebane kaval ja punane: räägi looma olemusest

Mille pärast siis rebast kavalaks peetakse?

• Jahimehed oskavad vastata küsimusele, miks rebane on kaval ja punane. Nad on juba ammu märganud, et see osav loom läheb paljudest püünistest mööda. Pigem pole rebane mingi erilise intelligentsuse poolest tark, vaid tähelepanelik, analüüsiv, ettevaatlik. Olles korra eksinud, ei jää ta järgmisel korral lõksust välja pääsedes kindlasti vahele!
• Teeskluse mõttes on rebasele raske vastet leida. Seega ei maksa talle midagi surnut teeselda, et varesed ligi meelitada. Või näiteks kiskjate jaoks ebahuvitavaks muutuda. Statistika järgi on ta ellujäämise küsimuses meister! Ega asjata pole kukeseene teine ​​nimi – Patrikeevna – kavala Leedu printsi auks, kes tänu sellele eripärale ajalukku läks.
• Ja kui rebane ise tahab jahti pidada, võib ta appi võtta ka kavalaid nippe. Niisiis, ta teeskleb, et ta pole saagist üldse huvitatud. Näiteks kui tedreparv asub lagendikul, teeskleb rebane, et ta lihtsalt kõnnib ja jookseb mööda. Vastasel juhul lendavad linnud enne looma lähenemist loomulikult minema. Aga nipp aitab ühe kinni püüda!
• Kavalust näitab rebane ka siili küttides. Muide, rebane on üks väheseid loomi, kes on võimeline siili küttima! Selleks veeretab ta selle usinalt vette, misjärel see selle sinna kallab. Vees olles pöördub siil koheselt ringi, et ujuma. Siis püüab rebane ta kinni, et sellega maitsta.
• Üks rebaste “kõnekaarte” on oskus jälgi meisterlikult segi ajada. Kukeseen võib kergesti tagasi pöörduda mööda oma ketti või põimuda teiste loomade jäetud jälgedega. Kiirustades mööda sellist kavalat kudumist, kaotavad koerad sageli rebase silmist. Samuti väärib märkimist, et rebane peidab end harva, joostes läbi avatud alade. Teades, et teda on sealt kergem tabada, taandub ta võimalusel varjualuseid kasutades.
• Kui rebane jookseb, näitab tema saba sageli suunda, kuhu ta pöörduma hakkab. Kuid ka siin näitab rebane kavalust, osutab ühes suunas ja pöörab hoopis teises suunas. Paljud koerad on sellest segaduses.
• Kui rebasele meeldib kellegi kodu – näiteks mägrale –, lööb ta mägra välja. Selleks tuleb mängida vastase nõrkustele. Nii et mäger on ikka puhas! Seetõttu proovib rebane kas augu kõrvale tualetti korraldada või hoiab sinna toidujääke ja prügi. Mäger annab lõpuks alla ja eelistab endale lihtsalt uue naaritsa kaevata.

Rebaste värv muinasjuttudest ja elust: miks ta on alati punane

Muidugi on teada, et rebase värvus võib olla erinev. Näiteks must suitsune, valge, kreemjas. Võimalikud erinevad värvikombinatsioonid. Ühesõnaga, punane pole ainus valikvärv. Kuid muinasjuttudes leidub seda just tema. Ja sõna "rebane" ilmub ka kõige sagedamini mällu. Miks just punane värv selle metsalisega seostub? sest et erk värv jääb kõige paremini meelde ja sellised loomad on meie laiuskraadidel rohkem levinud

Aga miks on kukeseentel nii särav karv? See on ellujäämise mõttes äärmiselt ebaloogiline. Jah, punast tooni kinnitavad kotkad, nad saavad lihtsalt rebaseid süüa. Ja ülevalt punased juuksed on heaks juhiseks. Nende lindude küünistesse sureb aga nii palju punapäid. Vähemalt mitte nii palju, et see rahvastikku mõjutaks. Teadlased nimetasid sarnast märki, mis põhjustab vahelduvat, kuid harva üksikisikute surma, "veidi kahjulikuks". See tähendab, et ta on kindlasti kahjulik, kuid mitte nii palju. tugev, et see kuidagi kaoks.

Huvitav: teadlaste sõnul võib veidi kahjulik tunnus kaduda umbes 1000-2000 loomapõlve pärast. Rebaste puhul on see aastates umbes 20000–60000 aastat.

Aga kuidas on lood rebasejahiga? Kui punane värvus ei aita end kiskjate eest maskeerida, siis ehk on sellest kasu toidu hankimisel? Ei ole kasulik, kuid mitte ka kahjulik. Fakt on see, et närilised ei erista toone sugugi nii, nagu meile, inimestele, omaselt. Näriliste silmis on erepunane rebane hallroheline.

Ühesõnaga, punase värvi välimuses pole midagi eriti kohutavat, kuid praktilist vajadust pole. Miks see siis tekkis?

Nagu selgus, ei suuda teadlased sellele küsimusele ikka veel vastust leida. Mõned teadlased väidavad aga, et see nõrgalt kahjulik märk oli kunagi seotud millegi kasulikuga. Kuid et seda ideed faktidega tõestada, pole need seisukorras.

Kas ere värv aitab paljunemisel, eristades oma liigi isendeid? Võib-olla aitab see abielu ajal? Ka see mõte ei leia kinnitust, sest rebased ei oska ise värve eristada. Nad reageerivad liikumisele rohkem.

Siiski võib oletada, et rebane maskeeris oma värviga. Näiteks kuivanud rohu taustal võib teda olla raske märgata. Kuigi jällegi on mõned kukeseened palju heledamad kui see ravimtaim. Kuid see selgitus aitab natuke. jõuame sellele isegi teadlaste jaoks keerulisele küsimusele vastamisele lähemale.

Need või muud loomadele kindlalt määratud spetsifikatsioonid pole lihtsalt nii. Ja muidugi tekib varem või hiljem küsimus, et miks just nii neile meeldib, teistele mitte. No avastage, et see on alati huvitav! Lõppude lõpuks, mis saab olla parem kui silmaringi avardamine?