Hein merisigadele
Hein viitab koresöödale. Sellist toitu antakse merisigadele peamiselt talvel. Väga väärtuslik on karoteenirikas nn “vitamiinihein”, mida korjatakse hästilehelisest lutsernist, ristikust, varjukuivatatud nõgestest. Tiinete ja imetavate emaste ja noorloomade toitmiseks kasutage vitamiiniheina.
Tähelepanu tuleb pöörata heina kvaliteedile: värv peaks olema roheline ja lõhn meeldiv ja aromaatne. Enne heina söötmist on vaja läbi vaadata, määrata selle kvaliteet, säilitusvanus, eemaldada heinatolm. Seda tuleks teha tõrgeteta, kuna see kõik mõjutab heina toiteväärtust ja selle seeduvust loomade poolt.
Hein viitab koresöödale. Sellist toitu antakse merisigadele peamiselt talvel. Väga väärtuslik on karoteenirikas nn “vitamiinihein”, mida korjatakse hästilehelisest lutsernist, ristikust, varjukuivatatud nõgestest. Tiinete ja imetavate emaste ja noorloomade toitmiseks kasutage vitamiiniheina.
Tähelepanu tuleb pöörata heina kvaliteedile: värv peaks olema roheline ja lõhn meeldiv ja aromaatne. Enne heina söötmist on vaja läbi vaadata, määrata selle kvaliteet, säilitusvanus, eemaldada heinatolm. Seda tuleks teha tõrgeteta, kuna see kõik mõjutab heina toiteväärtust ja selle seeduvust loomade poolt.
Heina "vanuse" määrab mõnede selles sisalduvate ürtide kuivamisaste ja värvimuutus. Näiteks jahubanaan püsib esimesel kuul pärast niitmist roheline, 4 kuu pärast muutub pruuniks, 7 kuu pärast kuivab ja muutub mustaks, 8 kuu pärast puruneb ja mureneb peopesades hõõrudes kergesti pulbriks.
Hanejalg, mille lehe ülemine pind on sile, roheline ja alumine sametvalge, jääb esimestel kuudel pärast niitmist valgeks, seejärel muutub kollaseks ja tumeneb 9 kuu pärast ning kogu leht muutub rabedaks ja kergesti pulbriks narmendav. Mustpea-rukkilill säilitab pärast niitmist niiskust vartes 3 kuud, seejärel jääb niiskust mõnda aega ainult peadesse ja alles mõne aja pärast kuivab taim täielikult ja muutub rabedaks.
Hein ei tohiks olla märg. Leotamisel kaotab see iseloomuliku kuiva maitse ja muudab värvi. Niisiis omandab stepitaimedest valmistatud hein kahvaturohelise või hallikasrohelise värvuse; heinamaalt – pruunikasroheline või peaaegu must. Hein ei tohiks sisaldada mürgiseid ega kahjulikke ürte.
Ka mädanenud, hallitanud hein ei sobi loomadele söötmiseks. Kui pruunistunud või mustaks tõmbunud heina uurimisel täppe ei leita, tähendab see, et hein on ainult leotatud. Mädanenud heinal on spetsiifiline lõhn, mis eriti tugevneb, kui kobarat kätega hõõruda. Arvestada tuleb sellega, et hästi kuivatatud ja ventileeritud mädaheinal ei pruugi olla mäda lõhna ja siis võib seda segi ajada leotatud heinaga, kui mitte arvestada täppidega, mis mingil juhul ei kao.
Heina "vanuse" määrab mõnede selles sisalduvate ürtide kuivamisaste ja värvimuutus. Näiteks jahubanaan püsib esimesel kuul pärast niitmist roheline, 4 kuu pärast muutub pruuniks, 7 kuu pärast kuivab ja muutub mustaks, 8 kuu pärast puruneb ja mureneb peopesades hõõrudes kergesti pulbriks.
Hanejalg, mille lehe ülemine pind on sile, roheline ja alumine sametvalge, jääb esimestel kuudel pärast niitmist valgeks, seejärel muutub kollaseks ja tumeneb 9 kuu pärast ning kogu leht muutub rabedaks ja kergesti pulbriks narmendav. Mustpea-rukkilill säilitab pärast niitmist niiskust vartes 3 kuud, seejärel jääb niiskust mõnda aega ainult peadesse ja alles mõne aja pärast kuivab taim täielikult ja muutub rabedaks.
Hein ei tohiks olla märg. Leotamisel kaotab see iseloomuliku kuiva maitse ja muudab värvi. Niisiis omandab stepitaimedest valmistatud hein kahvaturohelise või hallikasrohelise värvuse; heinamaalt – pruunikasroheline või peaaegu must. Hein ei tohiks sisaldada mürgiseid ega kahjulikke ürte.
Ka mädanenud, hallitanud hein ei sobi loomadele söötmiseks. Kui pruunistunud või mustaks tõmbunud heina uurimisel täppe ei leita, tähendab see, et hein on ainult leotatud. Mädanenud heinal on spetsiifiline lõhn, mis eriti tugevneb, kui kobarat kätega hõõruda. Arvestada tuleb sellega, et hästi kuivatatud ja ventileeritud mädaheinal ei pruugi olla mäda lõhna ja siis võib seda segi ajada leotatud heinaga, kui mitte arvestada täppidega, mis mingil juhul ei kao.
Millal, kuidas ja millega merisiga toita?
Mida toita? Millal toita? Kuidas toita? Ja üldiselt, kui palju grammides riputada? See on üks korduma kippuvaid küsimusi meriseaomanike poolt. Ja see on arusaadav, sest lemmiklooma tervis, välimus ja meeleolu sõltuvad õigest toitumisest. Selgitame välja!
Võite ka nagu
Hamstri silmad ei avane (või mädane): mida teha kodus
Argenti näituse standard
