Kuninglik papagoi

VÄLJAVAATED

Keskmine papagoi kehapikkusega umbes 43 cm ja kaaluga umbes 275 gr. Värvus vastab nimetusele, kere põhivärv on erkpunane, selg ja tiivad tumerohelised, tiibadel on valge triip. Tagant ja kuklaosa on tumesinised. Saba värvus muutub ülalt mustast siniseks, mille all on punane ääris. Nokk ja silmad on oranžid, käpad hallid. Emased on värvitud mõnevõrra erinevalt. Keha põhivärvus on rohekas, kints ja rind on sinakasrohelised, kurk ja rind on rohekaspunased, muutudes punaseks kõhuks. Nokk on tume – mustjaspruun. Isased sulavad täiskasvanud sulestiku sisse kaheaastaselt. Liiki kuulub 2 alamliiki, mis erinevad värvielementide ja elupaiga poolest. Nõuetekohase hoolduse ja hoolduse eeldatav eluiga on umbes 25 aastat.

ELUPAIK JA ELU LOODUSES

Liik elab Austraalias, kagus, idas ja kirdes. Nad eelistavad asuda 162 m kõrgusele merepinnast, elavad metsas ja lagendikel. Lisaks saavad nad külastada põllumaid, aedu ja parke. Pesitsusperioodil jäävad nad tihedamatesse metsadesse, eukalüptisaludesse ja jõekallastele. Tavaliselt leitakse paarikaupa või väikeste parvedena. Mõnikord kogunevad nad rühmadesse. Maa peal toitudes on nad üsna vaiksed. Tavaliselt on nad aktiivsed varahommikul ja õhtul, pärastlõunases kuumuses eelistavad istuda puudel. Dieet sisaldab puuvilju, lilli, marju, pähkleid, pungi, seemneid ja mõnikord ka putukaid. Nad toituvad ka põllukultuuridest ja võivad saaki kahjustada.

PÕLLUMAJANDUS

Pesitsusaeg langeb septembrisse-veebruari. Isased lekivad tavaliselt emaste ees, esitades paaritustantsu. Linnud pesitsevad vanade puude õõnsustes ja õõnsustes, emane muneb 3-6 muna ja haub neid ise. Isane toidab ja kaitseb teda kogu selle aja. Müüritise inkubeerimine kestab umbes 20 päeva. Tibud lendavad ja lahkuvad pesast nädala vanuselt, mõnda aega toidavad neid vanemad.

SISUKORD JA HOOLDUS

Kahjuks ei leia neid ilusaid linde sageli müügil, kuid nad taluvad vangistust üsna hästi. Parem on hoida neid avarates 2 meetri pikkustes korpustes, kuna nad vajavad sagedasi lende. Kõnevõime ja jäljendused on üsna tagasihoidlikud, parimal juhul vaid paar sõna. Linnud on üsna rahulikud. Kahjuks on täiskasvanud linde üsna raske taltsutada, kuid noored isendid harjuvad inimesega kiiresti. Linnud on üsna külmakindlad, seetõttu võivad nad korraliku kõvenemise korral varjupaiga olemasolul aastaringselt õues linnumajades elada. Puuduste hulgas on see, et linnud on üsna lohakad, saavad allapanu välja veeretada. Puuvilju ja köögivilju võib visata joodikutesse. Emaslooma juuresolekul laulab isane talle õrnalt ja vaikselt. Ahvenaid peaks linnumajas olema piisavalt lindudele lubatud puuliikide koorega. Ahvenad peavad olema õige läbimõõduga. Ärge unustage söötjaid, jootjaid, ujumisriideid, koposhilki. Kui aedik asub väljas, võib sisse panna mittemürgiseid puid.

SÖÖTAMINE

Dieedi aluseks peaks olema teraviljasööt. See peaks sisaldama – kanaariseemneid, hirssi, kaera, safloori, kanepit, Senegali hirssi, piiratud koguses päevalilleseemneid. Paku linnule idandatud teravilju, kaunvilju, maisi, rohelisi (mangold, salatid, võilill, täid). Köögiviljade jaoks paku porgandit, sellerit, suvikõrvitsat, rohelisi ube ja rohelisi herneid. Puuviljadest armastavad need linnud õuna, pirni, banaani, kaktuse vilju, tsitrusvilju. Maiustuseks võib pakkuda pähkleid – sarapuupähkleid, pekanipähklit või maapähkleid. Ärge unustage oksasööta, seepiat ja mineraalseid toidulisandeid.

PÕLLUMAJANDUS

Linde linnumajas pidades pole nende aretamine keeruline. Selleks peab teil olema heteroseksuaalne, sulanud ja terve linnupaar vanuses vähemalt 3–4 aastat. Linnud ei tohiks olla sugulased, nad peavad olema hästi toidetud ja heas seisukorras. Aedikus peaks olema ainult üks paar, kuna nad võivad paaritumisperioodil olla üsna agressiivsed. Veenduge, et paar moodustataks, sest isased on sageli oma valiku suhtes valivad. Pesamaja peaks olema 30x30x150 cm, letok 12 cm. Põhjale valatakse lehtpuu laastud või saepuru. Maja sees peaks olema ka stabiilne redel, et linnud saaksid turvaliselt välja pääseda. Enne linnumaja riputamist on vaja ette valmistada – lisada dieeti loomsed valgud, rohkem rohelist ja idandatud toitu. Pärast seda, kui tibud kodust lahkuvad ja iseseisvuvad, tuleb nad vanematest eraldada.