Tänapäeva seakasvatuse juured

Kirjutas Karena Farrer 

Ühel ilusal päikesepaistelisel septembripäeval Interneti avarustes seigeldes ei uskunud ma oma silmi, kui sattusin oksjonile pandud 1886. aastal ilmunud raamatu merisigadest. Siis mõtlesin: "See ei saa olla, kindlasti hiilis siia viga ja tegelikult tähendas see 1986. aastat." Ei olnud viga! See oli geniaalne S. Cumberlandi kirjutatud raamat, mis ilmus 1886. aastal ja kandis pealkirja: "Merisead – lemmikloomad toiduks, karusnahaks ja meelelahutuseks."

Viis pikka päeva hiljem sain õnnitlusteate, et olen kõige rohkem pakkunud, ja varsti pärast seda oli raamat minu käes, korralikult pakitud ja lindiga seotud…

Lehtesid sirvides leidsin, et autor käsitleb kõiki kodusea söötmise, pidamise ja aretamise nüansse tänapäeva seakasvatuse seisukohalt! Kogu raamat on hämmastav lugu sigadest, mis on säilinud tänapäevani. Selle raamatu kõiki peatükke on võimatu kirjeldada ilma teist raamatut avaldamata, mistõttu otsustasin 1886. aastal keskenduda ainult seakasvatusele. 

Autor kirjutab, et sead võib jagada kolme rühma:

• "Vana tüüpi siledakarvalised sead, kirjeldas Gesner (Gesner)
  
• “Traadikarva inglane ehk nn abessiinia”
  
• “Traadikarva prantslane, nn Peruu”
  

Siledakarvaliste sigade seas eristas Cumberland kuut erinevat värvi, mis tollal riigis eksisteerisid, kuid kõik värvid olid laigulised. Ainsad selfid (ühevärvilised) on valged punaste silmadega. Selle nähtuse seletus on siinkirjutaja poolt nii, et muistsed peruulased (inimesed, mitte sead!!!) pidid juba pikka aega kasvatama puhasvalgeid sigu. Samuti usub autor, et kui seakasvatajad oleksid pädevamad ja hoolikamad, oleks võimalik saada ka teisi Ise värve. See võtaks muidugi omajagu aega, kuid Cumberland on kindel, et Selfisid võiks saada kõigis võimalikes värvides ja toonides: 

"Ma arvan, et see on aja ja valikutöö küsimus, pikk ja vaevarikas, kuid meil pole kahtlustki, et Selfisid on võimalik saada mis tahes värvitoonis, mis esineb kolmevärviliste nooremiste puhul." 

Autor jätkab ennustamist, et Selfid on ilmselt esimene poorsusega sigade isend amatööride seas, kuigi see nõuab meelekindlust ja kannatlikkust, kuna Selfid ilmuvad üsna harva” (välja arvatud valged sead). Märgid kipuvad ilmnema ka järglastel. Cumberland mainib, et viieaastase seakasvatuse alase uurimistöö jooksul ei kohanud ta kordagi tõeliselt musta Mina, kuigi ta sattus sarnaste sigade juurde.

Autor pakub välja ka nooremiste aretamise nende märgistuse põhjal, näiteks kombineerides musta, punase, kollaka (beeži) ja valge värve, mis loovad kilpkonnavärvi. Teine võimalus on nooremiste aretamine mustade, punaste või valgete maskidega. Ta soovitab isegi sigu kasvatada ühte või teist värvi rihmadega.

Usun, et esimese Himaalaja kirjelduse tegi Cumberland. Ta mainib valget siledakarvalist punaste silmade ja mustade või pruunide kõrvadega siga:

«Paar aastat hiljem ilmus loomaaeda valge karva, punaste silmade ja mustade või pruunide kõrvadega seatõug. Hiljem need nooremised kadusid, kuid nagu selgub, kipuvad valgete nooremiste pesakondades paraku aeg-ajalt mustad ja pruunid kõrvamärgid ilmuma. 

Muidugi võin ma eksida, aga võib-olla oli see kirjeldus Himaalaja kirjeldus? 

Selgus, et abessiinia sead olid Inglismaal esimene populaarne tõug. Autor kirjutab, et Abessiinia sead on tavaliselt suuremad ja raskemad kui siledakarvalised. Neil on laiad õlad ja suured pead. Kõrvad on üsna kõrged. Neid võrreldakse siledakarvaliste sigadega, kellel on tavaliselt väga suured pehme ilmega silmad, mis annavad võluvama välimuse. Cumberland märgib, et abessiinlased on tugevad võitlejad ja kiusajad ning neil on iseseisvam iseloom. Sellel imelisel tõul on ta kohanud kümmet erinevat värvi ja tooni. Allpool on Cumberlandi enda joonistatud tabel, mis näitab värve, millel on lubatud töötada: 

Siledakarvalised sead Abessiinia sead Peruu sead

Must läikiv Must  

Fawn Smoky Black või

Sinine Suits Must

Valge Fawn Kahvatu kollakas

Punakaspruun Valge Valge

Helehall Helepunakaspruun Helepunakaspruun

  Tume punakaspruun  

Tumepruun või

Agouti Tumepruun või

agouti  

  Tumepruuni täpiline  

  Tumehall Tumehall

  Helehall  

kuus värvi kümme värvi viis värvi

Abessiinia sigade karvad ei tohiks olla pikemad kui 1.5 tolli. Üle 1.5 tolli pikkune mantel võib viidata sellele, et see kullatud on rist Peruu päritoluga.

Peruu nooreamisi kirjeldatakse kui pika kehaga, raskeid, pikkade pehmete juustega, umbes 5.5 tolli pikk.

Cumberland kirjutab, et ta ise kasvatas Peruu sigu, kelle karv ulatus 8 tolli pikkuseks, kuid sellised juhtumid on üsna haruldased. Juuste pikkus vajab autori sõnul edasist tööd.

Peruu sead on pärit Prantsusmaalt, kus neid tunti "angora sea" (Cochon d`Angora) nime all. Cumberland kirjeldab neid ka kui nende kehaga võrreldes väikese koljuga ja et nad on haigustele palju altimad kui teised seatõud.

Lisaks usub autor, et sead sobivad väga hästi kodus pidamiseks ja aretuseks ehk “hobilooma” staatusesse. Töö tulemusi saab üsna kiiresti, võrreldes teiste loomadega, näiteks hobustega, kus erinevate tõugude tekkeks ja kinnistumiseks peab kuluma palju aastaid:

“Pole olendit, kes oleks rohkem hobiks määratud kui sead. Uute põlvkondade esilekerkimise kiirus pakub põnevaid võimalusi aretamiseks.

1886. aasta seakasvatajate probleem oli see, et nad ei teadnud, mida teha sigadega, kes ei sobi aretuseks (“umbrohi”, nagu Cumberland neid nimetab). Ta kirjutab nõuetele mittevastavate nooremiste müümise keerukusest:

“Omamoodi raskus, mis on seni takistanud seakasvatuse hobiks muutumist, on suutmatus müüa “umbrohtu” ehk teisisõnu kasvataja nõudmistele mittevastavaid loomi.

Autor järeldab, et selle probleemi lahendus on selliste sigade kasutamine kulinaarsetes preparaatides! "Selle probleemi saab lahendada, kui kasutame neid sigu erinevate roogade valmistamiseks, kuna nad olid algselt selleks otstarbeks kodustatud."

Üks järgmistest peatükkidest käsitleb tõesti sigade küpsetamise retsepte, mis on väga sarnased tavalise sealiha küpsetamisega. 

Cumberland paneb suurt rõhku sellele, et seakasvatus on tõepoolest väga nõutud ja edaspidi peaksid aretajad tegema koostööd uute tõugude aretamise eesmärkide saavutamiseks. Nad peavad üksteise abistamiseks pidevalt ühendust hoidma ja ideid vahetama, võib-olla isegi igas linnas klubisid korraldama:

"Kui klubisid korraldatakse (ja ma usun, et neid saab olema igas kuningriigi linnas), on isegi võimatu ennustada, millised hämmastavad tulemused võivad järgneda."

Cumberland lõpetab selle peatüki sellega, kuidas iga kullatud tõugu tuleks hinnata, ja kirjeldab peamisi parameetreid, mida tuleks arvesse võtta: 

Klass Silekarvalised sead

• Iga värvi parimad selfid
  
• Parim valge punaste silmadega
  
• Parim kilpkonnakarp
  
• Parim valge mustade kõrvadega 
  

Punkte antakse:

• Korrektsed lühikesed juuksed
  
• Kandiline ninaprofiil
  
• Suured pehmed silmad
  
• Täpiline värv
  
• Selguse märkimine mitte-isedes
  
• SUURUS 
  

Abessiinia seaklass

• Parimad Self värvi nooremised
  
• Parimad kilpkonnasead 
  

Punkte antakse:

• Villa pikkus ei ületa 1.5 tolli
  
• Värvi heledus
  
• Õlgade laius, mis peaks olema tugev
  
• vuntsid
  
• Villasel rosetid ilma kiilaslaikudeta keskel
  
• SUURUS
  
• Kaal
  
• Mobiilsus 

Peruu seaklass

• Parimad Self värvi nooremised
  
• Parimad valged
  
• Parim kirju
  
• Parimad valged valgete kõrvadega
  
• Parim valge mustade kõrvade ja ninaga
  
• Parimad rippuva karvaga mis tahes värvi sead, pikima karvaga 

Punkte antakse:

• SUURUS
  
• Karvkatte pikkus, eriti peas
  
• Villa puhtus, sasipuntrateta
  
• Üldine tervis ja liikuvus 
  

Oh, kui Cumberlandil oleks võimalus osaleda vähemalt ühel meie kaasaegsel näitusel! Eks ta imestaks, milliseid muutusi on seatõud nendest kaugetest aegadest läbi teinud, kui palju uusi tõuge on tekkinud! Mõned tema ennustused seakasvatuse arengu kohta on tõeks saanud, kui vaatame tagasi ja vaatame oma tänaseid seafarme. 

Raamatus on ka mitmeid jooniseid, mille järgi saan hinnata, kui palju on muutunud sellised tõud nagu hollandi või kilpkonn. Tõenäoliselt võite aimata, kui habras see raamat on ja ma pean selle lehtedega lugedes äärmiselt ettevaatlik olema, kuid vaatamata oma lagunemisele on see tõeliselt väärtuslik killuke sigade ajalugu! 

Allikas: CAVIES Magazine.

© 2003 Tõlkinud Alexandra Belousova